WWoE raamat

Esimene pilt: www.wild-wonders.com
Ülejäänud: Karl Adami

Kuna ka kalendri järgi on juba sügis ning õhtud on juba nutuselt pimedad, siis tuleb leida tegevust nende pimedate õhtute sisustamiseks. Mõnedele meeldib kududa, mõned täiendavad suures tuhinas enda keldrit ja mõned inimesed vaatavad enda kevad-suviseid pilte. Kuid on olemas ka inimesed, kellele meeldib lugeda. Ja miks mitte ühendada näiteks piltide vaatamine ja lugemine? Minu riiulile prantsatas ligi nädal aega tagasi suhteliselt suur Wild Wonders Of Europe raamat, millel lehekülgi 288 ning kust leiab 69 Euroopa fotograafi tööd, mis kujutavad endas Euroopa loodushetki, elusolendeid. Lisaks leidub raamatus ka meie enda loodusfotograafi Sveni viis fotot Lapimaalt. Kahjuks on Eesti loodusest raamatusse jõudnud vaid üks pilt rohunepist Lassi Rautiainen-i poolt. Piltide kõrval on üldjuhul kas kirjeldus pildil leiduva liigi, mõne rahvuspargi või loodusnähtuse kohta. Päris paljud fotod on üle kahe lehekülje asetatud. Mõned võivad arvata kohe selle peale, et on väga ebamugav säärast pilti vaadelda, kuid on ka neid, kes leiavad, et nõnda näeb lihtsalt rohkem. Raamat on jaotatud põhimõtteliselt kuueks: Joy of the wild, Unseen, Unexpected, Unforgettable, Unreplaceable, Unheard of. Selle projekti puhul on raamatusse püütud panna võimalikult palju materjali, kuid olles näinud eelnevalt neid suurepäraseid pilte projekti koduleheküljelt, ihkaks hing justkui midagi enamat, sealjuures teades, et üpriski keeruline oleks mahutada 200000 suurepärast kaadrit ühte ainsasse raamatusse. Ka seeriast jääks vast väheks. Kellel antud raamatu vastu huvi tekib, siis inglisekeelset versiooni saab soetada näiteks Rahva Raamatu kaudu.





















Raamatusoovitus: ''Looduse aasta''


Foto: Karl Adami

Ilmus antud raamat 2008ndal aastal, seega pole tegu just kõige värskema teosega. Jaanus Järva mõtlemapaneva ja väga tasakaalustatud jutu kõrval on koha leidnud ka jutule jumet andvad pildid. Kokku on raamatus 248 lehekülge täis väärtuslikku materjali. Raamatus avatakse mõte, et loodus ei juhindu inimeste poolt seatud ajamääratlustest. Inimesele meeldib tajuda algust ja lõppu, kuid loodus sellest ei hooli. Huvitaval kombel on mul aegade jooksul kogunenud väga palju mõttekõlkse, mis sarnanevad selles raamatus avanevate mõtetega.

Kuigi paljude jaoks ei pruugi see raamat midagi uut õpetada, on tegemist väga värskendava lugemisega, mis arvatavasti aitab avada paljusid laagerdunud tähelepanekuid, mida on varasalves tükk aega hoitud. Teksti lugedes on tunne nagu loeks päeviku sissekandeid ja see on ka taotluslik, puudu on vaid kuupäevad ja need polegi tegelikult tähtsad. Kuna raamatus on esindatud kõik meie neli aastaaega, kaheteistkümne kuuga, siis on tore avada raamat näiteks sügisel ja sukelduda kevadise mai maailma või vastupidi.

Loodusfoto lugu ja lumm

Teos on kasulik ka neile, kes on tegelenud juba pikemat aega looduse jäädvustamisega. Raamat paneb mõtlema ning annab nõu, kuidas püüda pildile mõtet ning anda fotole lumm. On ta ju esimene loodusfotograafiaõpik meie pisikesel Eestimaal. Pisut lähemalt oleks võinud raamatus käsitleda kõiksugu varjamis- ning kindlasti ka hiilimismeetodeid ja nippe. Rohkem oleks võinud olla ka teksti selle kohta, kuidas aru saada, et loom või lind on häiritud ning kas sellised pildid ka läbi löövad. Kohati jäi mulje, et autorid lähenesid liialt enda seisukohalt, kuid väga palju see ei häirinud. Eraldi lehekülgesid oleks võinud ka pühendada maastike pildistamisele. Kuigi esineb mõningaid pisinüansse, mille üle saaks nuriseda, on tegemist siiski väga väärtusliku raamatuga hetkesel raamatuturul. Teos on pungil täis asjalikke loodusfotoalaseid nõuandeid, mida jagavad tuntud Eesti loodusfotograafid. Iga pildi juures on lühidalt foto saamislugu ning tekst ja fotod on omavahel hästi kombineeritud. Raamat ei ole väga manitsevas toonis, mis teeb omakorda jutu arusaadavaks. Fotosid raamatus 176. Raamatus on ära märgitud korduvalt, et lihtsusta pilti. Paha ei teeks, kui oleks ka ära mainitud, et liiga lihtsustatud pildid muutuvad ülearu steriilseks ning igavateks. Loodame, et õppetundides võetakse kunagi kasutusele see sama meistriteos!

Raamatusoovitus: ''Minu fotohaigus ja selle tagajärjed''

Alari Kivisaarel ilmus sel nädalal fotoraamat ''Minu fotohaigus ja selle tagajärjed''. Esitasimegi autorile paar küsimust seoses raamatu valmimisega.

1.) Kes on fotograafia mõttes teid kõige rohkem mõjutanud?
Ma olen selles mõttes huvitav frukt, et ma praktiliselt ei vaata kunagi maailmakuulsate fotograafide pilte. Ma isegi ei tea nende nimesid ega kodukaid. Samuti ei konda ma ringi välismaisetel fotosaitidel praktiliselt mitte kunagi. Tean, et väga paljud seda teevad ja pidevalt. Põhjus pole mitte selles, et mind ei huvitaks vaid mul pole lihtsalt aega. Paari sõbra kodukal hoian ikka pilku peal, et kus ta on käinud ja mida saanud. Sven Zacek on mees, kelle käekiri mulle meeldib ja kellelt tahes-tahtmata ehk midagi külge on jäänud.

2.) Kust tuli mõte panna kokku raamat?
Eks mul miski raamatu mõte kusagil kuklas ikka on tuksunud. Kui kirjastus minuga ühendust võttis ja idee välja käis, haarasin sellest rõõmuga kinni. Seda enam, et nende visioon sellest, milline raamat peaks hakkama välja nägema, minu mõttega kenasti kattus.

3.) Mille poolest see raamat Teie arvates erineb seni Eestis ilmunud fotoraamatutest?
Raamat erineb päris palju neist, mis siiani Eestis üllitatud. Esiteks, piltide valik on hästi kirju. Kui tavaliselt on fotoraamatutel mingi kindel teema (loomad, linnud, raba jne.), siis siin see puudub. Püüdsin valida pildid nii, et uue lehe ettekeerates oleks alati mingi uus elukas või vaade. Oleksin võinud panna näiteks tetredest 10 pilti aga panin ainult ühe. Tõsi, kotkaste ja lunnidega natsa patustasin :)
Ja teiseks, jutt mida raamatus räägin, on samuti kõike muud kui see, mida tavaliselt loodusfotoraamatutes kohtab. Võib isegi öelda, et autobiograafiline. Minu eraeluga seotud seigad on siiski kõik otseselt või kaudselt seotud minu fotohobiga. Ning kolmandaks - raamat pole eriti paks. 144 lehekülge ja sadakond pilti. Hea kerge lugeda, lehitseda ja odav osta.

4.) Kas on plaanis piltide kuhjumise korral ka uus raamat kokku panna ning kui kaua vaba aega võttis antud raamatu kokkupanemine?
Ei usu, et mõni fotoraamat niipea veel sünnib. Aga mine tea, kui mingi hea teema pähe turgatab ja kirjastus huvitatud, siis miks mitte. Piltide taga asi ei seisakski. Mul neid arvutis 20 000:) Mingi teema lisaks piltidele võiks raamatus veel olla. Näiteks mõni reisikiri vms. Ega lihtsalt ilusaid pildiraamatuid Eesti suuruses riigis oma lõbuks välja anda pole mõtet. Midagi peaks ikka müüma ka. Raamatu valmimine on üsna raske ja aeganõudev protsess. Selle raamatu valmimine võttis aega 9 kuud ja kõik need 9 kuud oli ka kogu aeg jandamist. Kannatas muu töö- ja pereelu. Aga arvan, et vaev oli seda väärt. Ikkagi päris oma raamat!:)


Nagu Alari juba eelnevalt mainis, siis tõepoolest, piltide valik raamatus on suhteliselt kirju ning see on üks asi, mille poolest ta erineb teistest hetkel müügil olevatest loodusfotoraamatutest. Raamatupoes sirvisin kiirelt toda teost ning silme eest läks tol hetkel küll kirjuks, kuid hiljem pidin siiski tõdema, et see piltide mitmekesisus on pigem meeldiv. Üks asi, mis kindlasti meeldis, oli see, et tekst ei olnud ainult loodusekeskne vaid kirjas oli ka Alari seikasid ning seisukohti. Sõnavara on lihtne ning tekst kaasahaarav, seega on kerge lugeda. Plussiks on tõepoolest raamatu taskukohasus ja ka see, et ta mahub kenasti ära riiulile. Miinuseks võiks lugeda selle, et pilte ja teksti oleks võinud rohkem olla, kuigi see 144 lehekülge on sisukalt üles ehitatud. Üldmulje on väga hea ning soovitan teistelegi oma riiulites antud raamatule ruumi teha.

Raamatusoovitus: "Mister Fred"



Ilmunud on uus raamat: "Mister Fred", mis on sisuliselt Fred Jüssi elulooraamat, kuid seda hoopis põnevamas formaadis. See on raamat, mida kohe kuidagi ei taha lõpuni lugeda, vaid seda lugedes on tungiv soov, et see kestaks lõputult. Oleks 10000 lehekülge pikk. Õnneks on mõtted raamatus nii pikad, et neid võib venitada 10000 lehekülje pikkuseks.

Mul on jäänud raamatu numbrilise lõpuni vaid paarkümmend lehekülge, mida ei ole palju. Kuid raamatu lahtimõtestamise lõpuni jääb vist minu ülejäänud elu. Soovitan kõigil loodushuvilistel seda raamatut lugeda, sest selles väljendub looduses liikumise sügavam mõte - iseenda avamine iseendale. See on üks lõputute umbtänavatega suurlinn, mille kaardistamiseks kulub terve inimese elu. Fredi mõtted ja suunad liigutavad looduses mõtleja lõpptulemusele lähemale.

Homme, kell 17.00, on Viru keskuse Rahva Raamatus selle raamatu ametlik esitlus, kus kohal on ka Mister Fred ise. Kel võimalus, võiks läbi astuda. Igatahes head lugemist ja eneseavastamist!


Fred Jüssi slaidiõhtu Manijal, september 2008.

 
Lendoravale Looduspilt.ee banner