Blogijad ehk lühike tutvustus selle lehe autoritest

Villem


1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Esimest kokkupuudet loodusega ma päris kindlasti ei mäleta, aga kuna olen juba paariaastaseks saamisest alates maal kasvanud, siis ei saanud vältida ka kokkupuuteid loodusega. Huvi loodusfotograafia vastu tuli 2005. aasta kevadel kui avastasin looduspilt.ee-nimelise portaali.
2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Midagi erilist juhtunud pole, küll on mind ühel korral jahimeheks peetud.
3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Huvitavate teemade ring on (kahjuks) väga lai, nii ei saa keskenduda ühele teemale ja teha enneolematuid pilte. Siiski võiks mainida elusolendite pildistamist ja detaile, äge on ka äikest ja ööd pildistada.
4.Milline on kõige parem kaameramark?:P
Peaksin vist ütlema et Nikon, aga see poleks päris õige:P Kõige parem on see, millega tehakse pilte, kapis seisev kaamera pole hea.
5.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Igaks juhuks peab alati olema teleobjektiiv, sest äkki tuleb metsas hunt vastu ja küll siis on häbi kui pilti ei saagi:D
6.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
See kõik oleneb ja võib muutuda, aga näiteks varakevadel hommikul liigendatud vaheldusrikkal maastikul, taevas on tumedad pilved, aga päike ikka paistab parasjagu madalalt.



Karl

1. Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Esimest korda puutusin loodusega kokku arvatavasti siis, kui olin veel nelja või viie aastane. Ma tean et oma esimeste looduskäikude eest pean olema tänulik oma vanaisale. Ta õpetas mind looduses käima nii, et loodust mitte eriti vigastada. Samuti ei jäänud ära ka väikesed degusteerimised marjametsades või siis loengud seente kohta. Oma esimesed metsloomad sain ka ära nähtud siis, kui olin metsa või jõeäärt külastanud vanaisa ja vennaga. Mida suuremaks ma kasvasin, seda rohkem hakkasin võõranduma loodusest. Võiks öelda, et looduse juurde tõid mind tagasi just esimesed kokkupuuted loodusfotograafiaga. Fotograafiaga üldiselt hakkasin tegelema umbes viieteistkümne aastaselt, kui mul oli käes Olympuse väikese zoomiga ja väheste mp-dega digikaamera. Oma vana-vanaema palvel hakkasin pildistama maakodu ümbrust. Ma pildistasin absoluudselt kõike, seni kuni mind hakkas köitma looduse mitmekesisus ja muutlikus. Natukene tõsisemalt hakkasin tegelema loodusfotondusega umbes aasta tagasi.
2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Vaimukamaks looks võiks pidada näiteks lugu, kus 2007 aasta hilissügisel, mil olid vaheaja viimased päevad, palusin oma sugulaselt, kes on ka jahimees natukene ülejäänud metslooma liha, mida keegi nagunii ei sööks. Päris vaheaja lõpus saingi suure kotitäie igasugu jubinaid põtrade ja kitsede küljest. Maha oli sadanud ka valge lumevaip. Ma otsustasin et viiks seda liha ronkadele. Ma võtsin siis suhteliselt lühikese tee ette mööda muidu nii vaikset ja inimtühja külateed. Olin ühe teeristi juures kui mulle tulid vastu 3 last, kes olid noored. Nad jäid tardunult paigale mind jõllitama väga imelikke pilkudega. Ma olin hämmingus. Vaatasin igasse ilmakaarde, et äkki on lähenemas midagi. Ma avastasin et kodupoole läheb mööda lund verenire, mis mu kotist oli välja voolanud. Pärast seda lapsed taganesid suhteliselt kiiresti. Suht vaimukas minu jaoks.
Täbaramaks olukorraks võiks pidada sellist situatsiooni, kus ma olin keset laia ning avarat põldu. Oli oktoobrikuine pilves sügisilm ning ma otsustasin kõmpida inimtühja kohta keset mudast põldu, et jälgida eemalt läbi objektiivide lindude tegevust. Sel ajal kui ma vaikselt nende toimetusi jälgisin, olin ma suutnud vajuda mutta põlvini. Ma proovisin ja proovisin, kuid välja ma ei saanud vaid hoopis vajusin veel sügavamale. Mind päästis see, et hakkasin kive kummiku ja muda vahele pistma, mis tekitasid natukene kindlama pinna. On olnud loomulikult veel igasuguseid täbaraid ja vaimukaid olukordi, kuid need jäägu kevadisteks lõkkeõhtuteks. :p
3.Milline teema köidab sind loodusfotograafias kõige enam?
Kõige rohkem köidavad mind loomulikult kõiksugu elukad, nii linnud kui ka loomad. Ma ei ütle ka ära näiteks putukatest või taimedest. Ma püüan ka maastikke pidlile saada.
4.Milline on kõige parem kaameramark?:P
Andke andeks 'nikon-inimesed', kui ma ütlen et Canon. :)
5.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Minu fotokotis on kindlal kohal loomulikult telefon. Mul on ka käärid, pisike taskulamp ning kui otsida siis leiaks sealt veel igasugu jama.
6.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Kõige ilusam aeg pildistamiseks on minu arvates hiliskevad või siis varasuvi. Mõnus värske mulla lõhn pärast vihmasadu. Linnud laulavad, kõik on viimasest vihmast veel värskust õhkamas. Kevadel on ka ilma päikeseta väga ilus.



Meelis

1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Loodusesse viidi mind juba üsna noorelt. Need olid küllalt ebameeldivad kogemused, kui mul tuli igavledes oodata pere seenelkäiku. Ei teadnud veel, et kui jälgida kõike süvenenult, möödub aeg lennates. Need olid ajad, kus ajasin vanemaid oma vingumisega metsast välja. Nüüd on lood teisiti- vanemad peavad minukallal kõvasti häält kulutama, et mind metsast välja saada. Fotograafia tuli minuni aastal 2003, kui 14.aastaseks saamise puhul sain oma esimese digiseebi. Kahe aasta pärast ilutses minu ees digitaalpeegelkaamera , kui otsustasin jääda truuks enda hobile- looduse pildistamisele.
2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Mitte väga naljakas, kuid väikese ehmatuse ohvriks langesin küll. Kord läksin endale armsaks saanud kohta värsket metsaõhku hingama ja kopraid luurama. Vaikselt vulisev metsaoja koos väikese ootusärevusega kopraid kohata, tegid mu meele rahulikuks ja vaikseks. Ainult sääsed ja parmud pinisesid. Kauguses kukkus kägu. Veel kaugemal arvasin olevat inimesi sealkandis elavat. Hea oli vaheaega nautida. Korraga hakkas nagu vanakuradi katel keema- „tümps, tümps, tümps, põmm, põmm, tümps, põmm!“. Minu oletus, et sealkandis väga suuri muusikasõpru ei tohiks elada, oli väär. Pärastpoole tehtud luureretk kinnitas, et mitte väga kaugel metsaojast oli tõesti maja, kus müra oli tulnud. Kuid see oli ka ainuke ja viimane kord, kui sellist põrgulärmi sealkandis kuulsin.
3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Makrofotograafia. Oma väikeste mõõtmete poolest saab näha asju teise nurga alt- lähedalt. Viimasel ajal olen püüdnud lihtsalt pildile ka mõtte sisse „puhuda“, mis aitab pildil jutustada lugu.
4.Milline on kõige parem kaameramark?:P
Kuigi ma endale seda tunnistada ei taha, pean tõdema, et Nikon oma kiire autofookuse ja madala müratasemenäitajatega on kõige parem kaameramark.
5.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Täislaetud aku.
6.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Alam-Pedja LKA. See on koht, kus on võimalik peaaegu iga päev, olenemata aastaajast ja valgusest häid pilte vormistada.


Tanel

1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Loodusega tegin esimest korda tutvust päris noorena, kuna olen peaaegu kogu elu maal elanud. Esimese digiseebi ostsin 2003. aastal, siis oli nende pildikvaliteet juba peaaegu filmi-taskukaamerate tasemel ja ka hinnad kukkusid kiiresti. Sealt alates ongi minu huvi loodusfotograafia vastu alguse saanud ja süvenenud. Tõsisemaks pildistamiseks läks siiski 2006. aastal, kui lõpuks peegelkaamera kätte sain.
2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Midagi väga erilist juhtunud ei ole. Küll aga soovitan ma kõigil võimaluse korral vältida AA-patareidega kaameraid, sest AA-patareid/akud saavad eriti talvel hämmastavalt kiiresti tühjaks ja nende vahetamine külmast kohmetanud kätega ei pruugi kõige ladusamalt kulgeda. Canon S1 IS-iga läks 2-3h metsaskäiguga talvel kaks komplekti akusid ja ükskord sellega metskitsi hiilides kustus kaamera ootamatult ära. Siis kiirelt akusid vahetades kukkusid kõik lumme, õnneks leidsin hiljem kõik üles, kuid kitsed olid läinud.
Üks täbar lugu juhtus rebasega. Sammusin mööda teed kodu poole, kui äkki nägin rebast enda poole tulemas. Kiiresti pikali ja kaamera valmis. Rebane tuleb ikka minu poole. Mõtlen, et ootan veel natuke, enne kui pildi teen.
Ootasin natuke veel, ei tihanud päästikut vajutada, hirmutab veel rebase varakult ära. Kuid siis pööras rebs otsa ümber ja ilma et ma liigutanudki oleks, pani hirmsa jooksuga minema. Pildid mis ma sellest korrast sain on siin
3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Ühtegi kindlat teemat ei oskagi selgelt välja tuua. Kui siis ehk detailid, kuigi jah, põnevaid teemasid on palju.
4.Milline on kõige parem kaameramark?:P
Nikon :)
5.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Kaamera(kui ta käes ei ole:)
6.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Kõige parem koht pildistamiseks on Eesti. Mulle meeldivad väga kõik meie aastaajad, igal aastaajal on omad plussid ja miinused. Talvel on kõige mugavam selles mõttes, et hea valgusega pildi tegemiseks ei pea eriti uneaega röövima (mis aga suvel paratamatu on:P) ja ka sääskede ega puukidega pole muret:)





Sven
*Liige aastatel 2009 aprill kuni 2010 september.

1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Kokkupuuted loodusega olid juba lapsepõlves, kui ma täidpoegade ja vennaga suviti maal vanaema juures olin. Muidugi piirdus siis minu looduses ja metsas käimine ainult põnevate onnikohtade otsimisega. Lindudest, loomadest ja muust looduslikust ei jaganud ma mõhkugi.

Teadlikumalt hakkasin ma looduses käima seoses jahindusega. Siis õppisin tundma imetajaid ja nende käitumist, millest saigi alguse soov nende jäädvustamiseks. Kogu minu loodusfotograafia põhines algselt imetajate pildistamisel. Praeguseks on nad pisut tagaplaanile jäänud ja minu mõtteid valitsevad maastiku- ja linnupildid.
2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Kui seda küsitakse, siis pean alati meenutama kohtumise liiminuusutajaga. Olin mina kopraid passimas, kui kobras tulebki minu lähedusse veetaimi sööma. Pildistan ja pildistan kuni tunnen, et pean korraks eemale vaatama. Ja oh üllatust, umbes 30 meetri kaugusel seisab üks kõhetu nooruk. Vandusin omaette, et nüüd läheb mu pildistamine kindlasti untsu. Tüüp aga seisab paigal ja muudkui vhib. Aeg-ajalt tõstab mingit kotikest ninale ja pärast seda läheneb kaks-kolm sammu. Nii kestis see mõned minutid, kuni vend oli juba 15 meetri peale nihkunud ja ma sain aru misasi tal käes on. Läbipaistev kilekott mingi vedelikuga. Ei tea kas liim või bensiin. Igatahes kakkus ta seda omale ninna. Mina olin suhteliselt kaitsetus poosis - kõhuli maas, tagumentos taeva poole urvis. Mõtlesin, et kurat teab, mis see haige tüüp plaanib, tõmbab veel nõa või mõne tulirelva välja.

Tõusin siin järsku püsti ja läksin vihase näo ja kiire sammuga otse tema suunas. Kutt kohkus silmnähtavalt, kuid tal polnud ka kuhugi põgeneda ning jäis siis seisma ja vaatama, mis edasi saab. Kui tema juurde jõudsin, siis küsisin: "Mis toimub?". Ta ei saanud midagi aru, tahtsis ainult teada, mida ma tegin. Ma ütlesin, et kobrast pildistan? Temas vastu: "Kus?". "Sinu nina all", näitasin mina näpuga ja tegin minekut.
3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Kõige rohkem meeldib mulle maastike ja lindude pildistamine. Mõlemad on omamoodi liikuvad. Lindude liikumist on võimalik natuke ka prognoosida, kuid valgused ja loodushetked maastikel on tihti ennustamatud ja see lisabki kogemusele vürtsi.
4.Milline on kõige parem kaameramark?:P
Hetkel valitseb maailma Nikon :)
5.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Põhiline on, et fotokott ise kaasa saaks. Kindlasti jääb alati ka midagi maha ja just seda asja läheb vaja. Seega peab alati kaasas olema see asi, mida vaja läheb.
6.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Talv, kindlasti talv ja talvevalgused. Mida külmem seda parem ja mida tuisusem seda parem ning mida rohkem lund seda parem.
Pilte autorilt: siit




Ants

Foto: Erakogu

1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Loodusega esimest kokkupuudet ei mäleta, aga ma arvan, et see võis olla isaga koos kalale minnes, loodusfotograafiaga puutusin kokku 2006. aastal 3. jaanuaril
kui kolme sõbraga läksime varahommikul põllu peale kitsi otsima, see oli esimest korda kui ma loodust sellise huviga hakkasin jälgima, muidu olin n-ö silmad kinni käinud.
Fotosaagiks oli tol hommikul pildil olevad täpikesed rebasest ja kitsedest.

2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Kõige täbaram pildiretk oli 2008 aasta sügisel, kui läksin lahemaale pildistama. Kuna olin lootusetult hiljaks jäänud et jõuda pehmeteks loojanguvärvideks mere äärde, olin ma väga rahmeldis ja hooletu oma auto roolimisega (vaatasin, kaua veel päikest on ja kus valgus langeb), seetõttu pöörasin valest teeotsast sisse.
Tagasi õigele teele tagurdades panin autoga vastu puud, sest silmad ei olnud peeglitel vaid taevas. Samal õhtul, mere äärde jõudes kukkus ka veel mobiil merevette ja lakkas töötamast.

3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Loodusmaastikud.

4.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Talvel peab olema WC paber, raske on asi lumega korda ajada:) ja muidugi võiks alati kaasas olla fotokas.

5.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Päeva ilusaim aeg on hommik; värskus ja kargus on see mis hommikul õue tõmbab.
Aastaajad on kõik võrdselt lemmikud, igaühes on midagi mis paelub.
Minu armas kodumaa on minu lemmik pildistamise paik.

6.Unistuste pilt näeks välja milline?
Kohe esimesena hüppas pähe pilt mille peal on eriti udune härmas hommik , ilusate sinakate külmade toonidega ja kusagil väga väikesena eemal on
hundikari :). Üldiselt ei olegi mõelnud unistuste pildile.

7.Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Enda jaoks on suur avastus olnud üleujutatud Alam-Pedja, aga neid tuleb kindlasti veel ;)

Pilte autorilt: siit.
Ants alustas ka fotoblogi pidamist: siin.





Kunter
*Liige aastatel 2009 kuni 2011 märts.

Foto: Erakogu

1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Suved olen alati Vilsandi saarel veetnud, seega loodus võõrana pole kunagi tundunud. Fotoka järele haarasin küll alles aastal 2004, kuid juba aasta pärast pildistasin oma fotoaparaadiga ja teadsin, et just loodusfotograafia on see, mis mind võlub. Mõjutusi oli mitmeid, mu isa tegeles väheke fotograafiaga ja tal käis ka mitmeid fotograafe külas, kellest üks tõi meile "Loodusfoto Aastaraamatu 2003/2004/2005", mis oli kindlasti üheks motiveerijaks. See raamat tutvustas mulle loodusfotograafia mitmekesisust Eestis ja tõestas, et ka noored suudavad häid pilte teha.

2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?Halenaljakaid situatsioone on üllatavalt tihti. Üsna ebameeldiv on, kui kõige põnevamal hetkel aku tühjaks saab või seeria parim pilt tehniliselt ebaõnnestub. Nüüd olen juba harjunud sellega, et iga huvitav situatsioon ei pea võrduma väärt pildiga – loodushetki tuleb osata ka niisama nautida. Augusti lõpul oli väga vahvaks elamuseks veetallajate pildistamine. Nad olid tõesti äärmiselt usaldavad, ujusid aeg-ajalt nii lähedale, et oleks võinud isegi pai teha. Rõõmustav tunne, kui lind ei vaata mind kui potentsiaalset ohuallikat.

3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Olen päris suur linnufänn. Üldiselt ma lähengi fotoretkedele sooviga huvitavat lindu kohata, kuid ega ma seejuures muule loodusele silmi sule. On ka mererandu, mille pildistamisest ma ei tüdine.

4.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Ilma teleobjektiivita ei lähe ma kuskile, aga see on mul nagunii enamasti statiiviga õla peal valmis. Kui ma juba koti võtan, siis panen sinna ikka lainurga ja makrotoru sisse. Loodus on üllatusi täis - ei saa kunagi välistada, et erinevaid objektiive vaja võib minna.

5.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Minu vaieldamatud lemmikud on suveõhtud, mõned pilved võiksid ka taevas olla. Peamiselt kõnnin mööda rannajoont, aeg-ajalt põikan ka männimetsadest läbi. Päris huvitav on ka tormide ajal rannikul jalutada ja lainetemöllu jälgida. Vahest ikka sunnin end päikesetõusu ajal ärkama, kuid kahjuks see väga tihti ei õnnestu =D

6.Unistuste pilt näeks välja milline?
Kunagi ammu tekkis nägemus, et kotka ja rebase vaheline kisma võiks päris võimas olla. Eelmine aasta sattusin Internetis sellise pildiseeria peale, polnud küll kompositsioonilt kõige õnnestunum, ent sisult oli vägev. Nüüdseks olen loobunud situatsioonide välja mõtlemisest. Usun, et ühel päeval loodus ise pakub midagi nii põnevat, millele ei oska mõeldagi. Midagi sellist, mida pole veel keegi korralikult pildile saadud.

7.Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Enne loodusfotograafiaga tegelemist ei osanud ma aimatagi, et looduses nii tihe elu käib. Nüüd on mul palju parem ettekujutus pidevast olelusvõitlusest, mis looduses toimub.
Pilte autorilt: siit



Tõnis

Foto: Silja Kaigu


1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokku- puude looduse ja loodusfotograafiaga?

Päris esimene kokkupuude loodusega ei meenu, aga mulle on alati meeldinud metsas käia. Väiksena oli alati taskunuga kaasas, sest
metsas oli üks mu lemmiktegevusi puudest erinevate jubinate voolimine. Onne sai ka päris mitmeid ehitatud. Esimene kokkupuude fotograafiaga oligi vist see hetk, kui ma võtsin isa uue digikaamera, millel oli kõigest 1 MP ja ronisin hästi kõrgele ehitatud onni pilti tegema, sest sealt avanev vaade oli tol hetkel lihtsalt hingamattev ja ma pidin seda teistega jagama.



2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?

Millegipärast on mul pidevalt kurjade koertega probleeme. Ühed hammustavad, teised ajavad niisama taga ja hirmutavad. Üks viimaseid juhtumeid oli suvel Prantsusmaal. Ärkasin vara üles, et
enne päikesetõusu lähadalasuva mäe otsa jõuda. Seega ärgates sirasid taevas alles tähed. Sain natuke maad käia, kui jõudsin ühe majani. Kui parajasti sellest möödumas olin nägin endast paari meetri kaugusel musta magavat koera. Jäin kohe seisma, aga juba oli hilja, sest koer hüppas püsti. Mul ei olnud isegi aega selgitada, et kas on tegemist kurja koraega, vaid pistsin kohe jooksu. Koer hakkas loomulikult haukudes taga ajama:) Kokku kestis tagaajamine umbes 15 m. Hirmul on kiired jalad ma ütleks. Ei mäletagi, millal ma nii kiiresti jooksnu oleks.

3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?

Hetkeseiduga on makrotamine ja maastikufotograafia kõige südamelähedasemad.


4.Milline on kõige parem kaameramark?:P

Eks ikka Canon, kuigi ega Nikoni kohta ka ühtegi halba sõna pole öelda:D


5.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?

Ma üldiselt tassin kõike kaasas, sest kui midagi maha jätad, siis on just seda vaja. Aga kunagi pole ma vist makroobjektiivi maha jätnud, küll aga fotoka enda :D


6.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?

Kui oled korra kuskil mägedes (nt Norras) käinud, siis parimaks pildistuskohaks ma ilmselgelt Eestit ei vali, aga sellegipoolest on siin ilusad rabad, mida mujal maailmas just tihti ei kohta. Eks valgus on päikesetõusudel ja loojangutel kõige parem ning aastaaegadest ei osakagi kõige paremat välja tuua, sest kõigil on omad eripärad ja kõiki ootan ühtemoodi suure õhinaga.

Pilte autorilt: siit






Anton
Kuna ja milline oli Sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Sünnipaevaks saadud ja varasemalt kogutud raha eest soovitasid minu ema ja õde osta endale peegelkaamera. Ütlesid, et seebikarbiga tehtud pildid on väga ilusad ja mis sa selle rahaga ikka teed. Et soetatud aparaat riiulil tolmu koguma ei hakkaks, ajasingi ennast hommikuti vara üles ärkama ja pildistama minema. Erilist huvi looduse vastu äratasid aias pesitsevad linnud, mida vist võibki nimetada esimeseks kokkupuuteks loodusfotograafiaga, sest just nende pildistamisele pühendusin ma kohe pärast aparaadi soetamist.

Kõige vaimukam, tabaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Ma räägiks siin pigem erinevate rahvuste suhtumisest piltnikesse. Kui Tartu linnas linde pildistada, lähevad kõik inimesed tuimalt mööda. Neid ei huvita, kas nad peletavad sellega linde eemale või mitte. Mingit „respecti“ pole ollagi.
Sotimaal oli minu üllatuseks suhtumine hoopis vastupidine. Inimesed peatuvad eemal, et mitte linde ehmatada, isegi siis, kui oled mitu meetrit teerajast eemal. Kui parasjagu kaamera silma ees ei ole ja vaatad niisama ringi, küsivad möödujad, kas midagi huvitavat ka pildile jäi. Selline hooliv käitumine tegi alati naeratuse näole ja tegi meele rõõmsaks.

Milline teema kõidab loodusfotograafias kõige enam?
Linnud. Mida rohkem looduses liigun, seda rohkem leian veel tundmatuid linde, keda pärast kodus määrata saab.

Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Tele-, makro- ja mingi laiema vaatenurgaga objektiiv maastiku jaoks. Ise kasutan hetkel 70-300mm nii lindude kui makro jaoks ja kit objektiivi maastiku jaoks.

Kõige parem paevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?

Kõik peale keskpaevase terava valguse on hea. Lemmik pildistamisaeg on varahommik, tund enne ja kaks tundi pärast päikest. Kõik aastaajad on pildistamiseks head, kõikides neis on midagi huvitavat ja teistest aastaaegadest erinevat.

Unistuste pilt naeks valja milline?

Otsest pilti silme ees ei ole. Minu unistuste pilt peaks kindlasti olema unikaalne ja uudne, mille sarnast pole varem tehtud.

Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Looduse mitmekesisus. Looduses olen ma oma elu jooksul olnud vähe. Olen linnapoiss. Iga kord kui õnnestub loodusesse minna, avastan midagi uut ja põnevat. Olgu selleks siis huvitav putukas, ilus lind, meeldejääv maastik või haruldane ilm.

0 Comments:

Postita kommentaar

 
Lendoravale Looduspilt.ee banner