Viimane kord maakodu külastades kaunistasid aeda suured lumevallid ning katuseräästad tilkusid vett. Kevadel, aga aias ringi jalutades märkasin, et nüüd tilkus hoopis kasetüvest kasemahl. Kase otsas laulis kuldnokk(Sturnus vulgaris ) mõnusalt oma kevadlaulu, ikka rõõmsamalt ja ägedamalt heliredelit vilistades. Siis äkki otsustas linnuke korra käia pesakastis, mis oli riputatud kase tüve külge. Kasutasin seda hetke kuldnokale lähenemiseks, mil värvuke pahaaimamatult pesas viibis. Järgmiselt hetkel lendas rahvapärase nimega nõgikikas pesast välja- kiirelt nagu nool lahti päästetud vibust.
Puuvarjutus Laiuse voorel. Suvekuudel veedavad nende samade puude all kitsed oma magamistunde täis.
Urvapuhmas.
Urvapuhmas.
Sinilillemets. Kaunis ning salapäraselt endassetõmbav.
Roosade ja siniste sinilillede keskel kasvasid ka kaks valget sinilille. Lillekesi märkas minu ema, kes tegeles lillede korjamisega vaasi. Pildistamisel kasutatud ka koduste vahenditega meisterdatud peegeldit, et tagumised sinililled paremini välja paistaksid ning oleksid võrdluseks valgele.
1 Comment:
Mind tegelikult pani imestama, et kuldnokka on vanarahvas nõgikikkaks hüüdnud. Nimi on tulnud nagu arvata võiski musträhnilt (too pidi ka võõramaa lind olema). Teisi nimetusi: künnirästas, vilistaja, kullalind, türgivarblane ja veerästas ( mõlemad seotud Peipsi roostikega), rootsivarblane, rootsivärvuke, rootslane, roots, musträstas, must laulurästas, mustvarblane, mustarähmamees, puurivarblane, rahvarästas aga ka tulilind, teomees. (Linnud rahva keeles ja meeles, M. Mäger)
Postita kommentaar