Ennem Hüpassaarde liikumist tuli lihtsalt korraks jälgida taevaste jõudude valgusemängu. Pildil paistavad puud, mis on tänu kobraste elutegevusele kõvasti kannatada saanud. Kõik puud oleks seal kohapeal justkui teatud tüüpi koolnud, kelle hinged pole rahu leidnud. Ma loomulikult siiamaani usun, et ka puudel on hinged, kuigi see ei pruugi üldsegi ju tõele vastata. Tore mõte vähemalt. Et jõuda Hüpassaarde õigeks ajaks, olekski vast tulnud ette võtta säärane tõkkejooks mööda võsasid, et jõuda nö. 'magusaks ajaks'. Ega tagantjärgi võin öelda, et sellest kõige 'magusamast ajast' õnnestus ilma jääda, küll aga oli järgmine hommik samuti magus ning seda me enam maha ei maganud.
Subscribe to:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 Comments:
Postita kommentaar