Foto: Raimo Jakson+pilt+001+Raimo+Jakson.jpg)
1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Esimest kokkupuudet loodusega ma kohe kindlasti ei mäleta. Küllap olengi otse loodusest… Küll meenuvad hetked, kui pidin ummisjalu naabritädi kuke eest ära jooksma, kui ema tiris mind kättpidi eemale tiigist, kus elutsesid triitonid (sedasi on mulle meelde jäänud- kas neid seal tegelikult ka oli-kes seda enam mäletab). Samas meenub mulle fakt, kui ma tulim metsast meeletu jooksuga:”Uss! Uss!”, mispeale sunniti mind kähku suhkruvett jooma. Tegelik kiirustamise põhjus peitus hoopis tahtes kõigile oma leidu näidata.
Huvi loodusfotograafia vastu tekitasid minus pildid, mida olin “NG”-s näinud, samuti ei jätnud mind külmaks “Eesti Loodus”. Tõsisema huvi tekke-patu võin südamerahuga ajada oma abikaasa kaela, kellega sai niisama metsas kaasa kõnnitud, jälgi aetud, passitud jne.
Esimest kokkupuudet loodusega ma kohe kindlasti ei mäleta. Küllap olengi otse loodusest… Küll meenuvad hetked, kui pidin ummisjalu naabritädi kuke eest ära jooksma, kui ema tiris mind kättpidi eemale tiigist, kus elutsesid triitonid (sedasi on mulle meelde jäänud- kas neid seal tegelikult ka oli-kes seda enam mäletab). Samas meenub mulle fakt, kui ma tulim metsast meeletu jooksuga:”Uss! Uss!”, mispeale sunniti mind kähku suhkruvett jooma. Tegelik kiirustamise põhjus peitus hoopis tahtes kõigile oma leidu näidata.
Huvi loodusfotograafia vastu tekitasid minus pildid, mida olin “NG”-s näinud, samuti ei jätnud mind külmaks “Eesti Loodus”. Tõsisema huvi tekke-patu võin südamerahuga ajada oma abikaasa kaela, kellega sai niisama metsas kaasa kõnnitud, jälgi aetud, passitud jne.
2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Meenub päev nädalasest jäälinnu passimisest. Varahommikul said positsioonid sisse võetud (olime kahekesi), varje looduslikust materjalist (põhiliselt oksad ja sõnajalad) ja varjevõrgust valmis meisterdatud. Jäime jäälindu ootama. Teadsime, et käivad ettevalmistused teise pesakonna muretsemiseks ja kaua ei tule oodata. Nii läkski. Sellest päevast tuli häid ja väga häid pilte kahe peale omajagu. Olime otsustanud, et selleks päevaks aitab. Mõeldud-tehtud. Hakkasime asju kokku pakkima, kui kuuldus auto ukse mütsu. Et tegu oli loodusliku vaatamisväärsusega, siis käis ikka aeg-ajalt rahvast uudistamas. Jäime edasi istuma, sest ei tahtnud oma asukohta kellelegi reeta. Tulijateks osutusid noored . Vaadati ümbrust, tehti mõned turistikad, lobiseti niisama- nagu ikka noortel kombeks. Ühtäkki hakkas tüdruk liikuma mööda paljandi serva meie poole. Ausalt öeldes tekitas see minus omajagu põnevust: kui hästi oleme suutnud end ära peita? Jäälind meid ei märganud, aga inimene, kes hakkab oksi teelt kõrvale lükkama.? Täiesti tahtmatult tuli üle huulte:”Sul ei ole sinna asja!” Õnneks tütarlaps ei ehmunudki nii väga. Kuulda oli vaid, kuidas poiss-sõbrale öeldi:”Põõsas räägib!” Meil oli omaette naeru pugistamiseks põhjust küllaga.
Meenub päev nädalasest jäälinnu passimisest. Varahommikul said positsioonid sisse võetud (olime kahekesi), varje looduslikust materjalist (põhiliselt oksad ja sõnajalad) ja varjevõrgust valmis meisterdatud. Jäime jäälindu ootama. Teadsime, et käivad ettevalmistused teise pesakonna muretsemiseks ja kaua ei tule oodata. Nii läkski. Sellest päevast tuli häid ja väga häid pilte kahe peale omajagu. Olime otsustanud, et selleks päevaks aitab. Mõeldud-tehtud. Hakkasime asju kokku pakkima, kui kuuldus auto ukse mütsu. Et tegu oli loodusliku vaatamisväärsusega, siis käis ikka aeg-ajalt rahvast uudistamas. Jäime edasi istuma, sest ei tahtnud oma asukohta kellelegi reeta. Tulijateks osutusid noored . Vaadati ümbrust, tehti mõned turistikad, lobiseti niisama- nagu ikka noortel kombeks. Ühtäkki hakkas tüdruk liikuma mööda paljandi serva meie poole. Ausalt öeldes tekitas see minus omajagu põnevust: kui hästi oleme suutnud end ära peita? Jäälind meid ei märganud, aga inimene, kes hakkab oksi teelt kõrvale lükkama.? Täiesti tahtmatult tuli üle huulte:”Sul ei ole sinna asja!” Õnneks tütarlaps ei ehmunudki nii väga. Kuulda oli vaid, kuidas poiss-sõbrale öeldi:”Põõsas räägib!” Meil oli omaette naeru pugistamiseks põhjust küllaga.
3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Eraldi teemat on raske välja tuua, sest eelistused tekivad enamasti vastavaid pildistamise olusid arvestades. Lemmikuks on olnud seni makro.
Eraldi teemat on raske välja tuua, sest eelistused tekivad enamasti vastavaid pildistamise olusid arvestades. Lemmikuks on olnud seni makro.
4.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Paar ebameeldivat juhust on olnud külakoertega ja seepärast olen mõelnud kasvõi pipragaasi kaasa võtta, aga seni olen ikka unustanud. Kui minna pikemale pildistamise retkele, siis kindlasti midagi näksida ja soe jook, talvel midagi magusat. Tagavara aku ei ole iialgi liigne.
Paar ebameeldivat juhust on olnud külakoertega ja seepärast olen mõelnud kasvõi pipragaasi kaasa võtta, aga seni olen ikka unustanud. Kui minna pikemale pildistamise retkele, siis kindlasti midagi näksida ja soe jook, talvel midagi magusat. Tagavara aku ei ole iialgi liigne.
5.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Varahommikud, kevadel-suvel. Sügis-talvine hooaeg kipub ikka õhtu poole jääma. Valgust meie tingimustes kipub alati nappima. Kõige paremad pildistamise kohad on vist juba bronnitud.
Varahommikud, kevadel-suvel. Sügis-talvine hooaeg kipub ikka õhtu poole jääma. Valgust meie tingimustes kipub alati nappima. Kõige paremad pildistamise kohad on vist juba bronnitud.
6.Unistuste pilt näeks välja milline?
Unistuste pildini on veel aega, aga kindlasti peab sobima koju seinale ja ei tohi olla pealetükkiv, ega ka igav. Kui heidad pilgu peale, jäädki vaatama, mõtlemata, et see on sinu enda tehtud.
Unistuste pildini on veel aega, aga kindlasti peab sobima koju seinale ja ei tohi olla pealetükkiv, ega ka igav. Kui heidad pilgu peale, jäädki vaatama, mõtlemata, et see on sinu enda tehtud.
7.Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Sinist värvi rästik, potisinised limakud. Kõige kaunim laul on käblikul. Põnevaima avastuse tegin siiski piiri taga olles: kusagil pole nii mitmekesist loodust, võrratuid rabamaastikke, kauneid loojanguid ja ilusat tähistaevast kui Eestis.
Sinist värvi rästik, potisinised limakud. Kõige kaunim laul on käblikul. Põnevaima avastuse tegin siiski piiri taga olles: kusagil pole nii mitmekesist loodust, võrratuid rabamaastikke, kauneid loojanguid ja ilusat tähistaevast kui Eestis.
Pilte autorilt: siit.
1 Comment:
Väga kihvt! Võõrad ei tea seda küll hinnata, kuid kõrvaltvaatajad kindlasti ei saa kahelda tema märkimisväärses arengus suhteliselt lühikese perioodi jooksul.
Postita kommentaar