1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Kui mina olin veel väikene mees, üks kelluke helises minu sees. Juba väiksena läks loodus mulle väga korda. Mäletan lapsepõlvest ühte lugu. Olin 5-8 aastane ja vaatasin telekast filmi, mis rääkis karudest. Mingil põhjusel lasti seal filmis karuema maha ja karupoeg otsis väsimatult oma ema taga, ronis igale poole puude otsa ja tegi haledat häält. Mina ei suutnud seda kuidagi mõista ja läksin teise tuppa nutma. Vanemad üritasid mind lohutada, ütlesid, et see on kõigest film, aga olin siiski õnnetu.
Olen looduses käinud sellest ajast, kui ennast üldse mäletan, põhiliselt käisin isaga kalal. Fotograafia vastu tekkis huvi umbes 13aastaselt ning vanemad kinkisid mulle Smena. Siis huvi kadus ja tuli tükk tühja maad. Uuesti tekkis huvi digiajastul. 2005. aastal ostsin Olympuse digiseebi, millest jäi kiiresti väheks. 2007. aastal ostsin oma esimese digipeegli. Sellest ajast tegelengi veidi looduse pildistamisega.
Olen looduses käinud sellest ajast, kui ennast üldse mäletan, põhiliselt käisin isaga kalal. Fotograafia vastu tekkis huvi umbes 13aastaselt ning vanemad kinkisid mulle Smena. Siis huvi kadus ja tuli tükk tühja maad. Uuesti tekkis huvi digiajastul. 2005. aastal ostsin Olympuse digiseebi, millest jäi kiiresti väheks. 2007. aastal ostsin oma esimese digipeegli. Sellest ajast tegelengi veidi looduse pildistamisega.
2. Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Ma ei tea, kas see just vaimukas on, aga natuke ikka. Umbes kuu tagasi kolasin mööda jõeäärt ja märkasin jäälindu. Läksin veidi varju, et jälgida, kus lind peatub. Teiselpool jõge asuva maja aias hakkas koer haukuma. Kümne minuti pärast tuli majast välja mees ja küsis, et kas ta laseb koera lahti. Kuna ma ei saanud küsimusest hästi aru, siis mees kordas seda. Olin juba veidi ähmis (sest jõel oli sild ka) ning uurisin, miks ma seal olla ei tohi. Tema küsis sellepeale, mida ma üldse teen. Vastasin, et jälgin jäälindu. Mispeale tuli vastuseks: ”Aaa, siis küll!” Ja mees lahkus.
3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Linnud ja loomad on väga südamelähedased. Tegelikult meeldib mulle kõik. Viimasel ajal olen otsinud loodusest erinevaid mustreid ja detaile ning olen palju nn. „makrot“ pildistanud.
4.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Ma vean reeglina kogu oma fotokola kaasas, kuna tihti on nii, et seda mida ei ole, läheb kindlasti vaja. Nojah. Laadijad jätan küll koju. :D Eks see vedamine ole raske, aga….
Ma vean reeglina kogu oma fotokola kaasas, kuna tihti on nii, et seda mida ei ole, läheb kindlasti vaja. Nojah. Laadijad jätan küll koju. :D Eks see vedamine ole raske, aga….
5.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Kõige paremad ajad on ikka (üllatus-üllatus) päikesetõus ja päikeseloojang. Aastaaegadest meeldib vist kõige rohkem kevad, aga erilist vahet pole, kõigil aastaaegadel on omad võlud. Tavaliselt liigun sellistes kohtades, kus teisi inimesi ei käi, ma pole fotokaga jõlkudes kunagi kohanud teist fotograafi.
6.Unistuste pilt näeks välja milline?
Eks ma ikka unistan, aga unistustega on see jama, et need ei taha täide minna :D Kui ma selle pildi ükskord ära teen, siis kindlasti näete ja kuulete sellest. Ma luban, et teen selle (unistustepildi) kindlasti ära :D
7.Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Peaaegu iga päev avastan metsas käies midagi uut, see vist ongi põnev. Eesti juures on eriti lahe see, et meil on neli aastaaega. Ma armastan Eestimaad :D
Pilte autorilt (rohkemate piltide kiikamiseks vajutage siia):
2 Comments:
Laadijaid ei maksa jah vist kaasas vedada, kuid vahest võib soodsate asjaolude kokkulangemisel leiduda ka metsas kohti, kuhu akulaadijaid saab toppida. :)
Postita kommentaar