Väga tiheda kadreeringu portree jää külmadest silmadest. Selle pildi tegemine viis mind mööda oja edasi, kusjuures oja aina kitsamaks läks ja seega ka voolu kiirus kasvas. Lõpuks juhtus, et minu kogumass osutus jää kandevõimet ületavaks ja astusin ühe jalaga natuke läbi jää. Siis muidugi edasi ei tihanud enam minna, sest olid ju pildid ka käes.
Subscribe to:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 Comment:
Ma olen samuti vajunud tihtipeale läbi jää, kuid mul pole pärast selliseid 'ämbrisse astumisi' tulemusi ette kahjuks näidata, nagu on sul selle pildiga. Mulle tekkis ka silme ette kujutis kahest täiesti 'tühjast' indiviidist, kes on teineteist kosmoses leidnud. Vaadatakse üksteisele otsa, kuid ei suudeta kõnetada. Väga hästi nähtud ja teostatud!
Postita kommentaar