Jakob Oetjen

Foto: Erakogu
1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Looduses olen käinud nii kaua kui ennast mäletan. Meenub, kuidas lasteaiast koju tulles kõndisin alati läbi järveäärse metsa, et lindude tegutsemisi jälgida. Enne kui fotograafiaga tegelema hakkasin oligi minu suureks hobiks just lindude vaatlemine ja nende joonistamine. 2006. aastal avastasin enda jaoks Sven Zaceki kodulehekülje, kust eriti jäid mulle silma tema hundi pildid. Neid pilte vaadates tekkis endal ka tõsine soov pilti teha.

2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Üks seik selle aasta talvest.
Mäletatavasti oli sellel aastavahetusel väljas võrratu talveilm. Väljas oli -25 kraadi, maad kattis kohev lumevaip ning isegi Suure-Emajõe jää kandis. Olime perega tulnud Palupõhja looduskooli, mis asub Alam-Pedja looduskaitsealal, et seal vastu võtta uus aasta. Toredal kombel olid ka Tõnis , Ants, Madis Reimund ning veel mõned nende sõbrad otsustanud samuti aastavahetuseks Palupõhja tulla.
Niisiis 1. jaanuaril kui Rapla poisid olid juba pildistama läinud, võtsin ka mina fotokoti selga ning läksin välja karget talveilma nautima ja seda pildistama. Kui olin jõudnud kohani, kus jõgi oli jäävaba ning jõe kohal kerge udu otsustsin istuda maha ning oodata kuni valgus magusamaks läheb. Piki jõge ülesvoolu vaadates silmasin Madist, kes seisis jõeääres ning nautis lihtsalt olemist :). Mingil hetkel hakkas Madis mööda jõekalda äärset jääriba minu poole kõndima, et mulle "Head uut aastat" soovida :). Ühes kohas hakkas jää tema jalge all kergelt pragisema. Võtsin fotokoti seljast ning tulin talle vastu, et proovida kas jää seal kohas ikka kannab. Mind tundus ta kandvat küll, aga nii kui ma selja pöörasin oli Madis järsku sumaki vees. Andsin talle ruttu käe, et teda välja tõmmata, kuid jää ei pidanud pingele vastu ning hetke pärast olin ka ise vees. Sisse kukkudes meenus mulle tuntud katkend filmist "Kevade", mida kõik ka ilmselt näinud on. Aga kuna ei olnud kedagi, kes meid köiega välja tõmbaks tuli enast ise jääaugust välja aidata.Ukerdasin siis ennast kuidagi jääpeale ning siis ulatas Madis mulle oma kaamera, ning siis tuli ka Madis ise välja tõmmata. Õnneks sai ta suhteliselt kiirest välja , kuid tema kaamera enam kahjuks elumärki ei andnud. Samal ajal, kui Madis hakkas kodu poole jooksma, üritasin mina oma labakindaid jääaugust kätte saada. Õnneks enam sisse ei kukkunud. Peale kõike seda üritasin veel natuke pilti teha, aga külmunud kätega tegutsedes ei tulnud sellest suurt midagi välja. Niisiis tuli ka endal lõpuks minema hakata.

3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Olles ise suur linnufänn, on minu jaoks just lindude pildistamine kõige paeluvam teema loodusfotograafias.

4.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Pildistama minnes peaks fotokotis eelkõige olema fotokas koos objektiividega, laetud akud, ning mälukaart. Ilma nendeta ei tule ju pildistamisest midagi välja :)

5.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Parim valgus tekib ikka rohkem hommiku - ja õhtutundidel. Aastaaegadest on kevad on alati minu lemmikuks olnud. Väga äge on pildistada kevadist suurvett ning üleujutatud luhtadel peatuvaid veelinde. Lisaks see südantsoojendav linnulaul. Parimateks kohtadeks on Alam-Pedja metsad, rabad ning jõed.

6.Unistuste pilt näeks välja milline?
Eks neid unistuste pilte tuleb kogu aeg juurde, kuid praegu on mõttes pilt hundikarjast kuskil üksikul raba saarel kerge udu ja sinaka valgusega.

7.Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Alam-Pedja metsad, jõed ning rabad ei väsi mind üllatamast.