Talvine retk. Esimene osa




Foto: Tõnis Tuuga



Ühepäevase taliretke kohta tekkis meie pundi liikmel küsimusi. Ledisime asjatundja, kes on matkamise ja rännakutega tegelenud juba 81.aastast. Kuna talvel on valget aega päeval võrreldes suvega vähe, siis suureks probleemiks ongi valge aja vähesus. Aja mõstliku kasutamist peavad soodustama liikumisvahendid, kui plaanis on ette võtta harilikust marsruudist pikem tee. See on ilmselt ka põhjus, miks küsimused on orienteerivalt liikumisega seotud.

Küsimustele vastas: Heldur Pedajas

1.Mida jälgida lumesääriste(bahhillide) ostmisel?
Säärised pole head mitte ainult lume vaid ka pori ja muu sodi puhul. Eestikeelne nimetus on torpad, bahhillid on vene otselaen. Kasutada saab neid nii talvel kui suvel soodes ja metsades kolades. Kui juba, siis tasub osta sellised, mis kestavad igal pool. Esimene nõue- materjal peab olema vettpidav, kuid hingav tehniline kangas. Soovitatvalt 3L membraaniga kangas. Lihtsalt veekindlaks töödeldud materjalid kaotavad kiirelt oma hingavad omadused, kuid natuke saab neid Nikwaxi töötlemisvahenditega taastada. 2L materjalidel on veekindel membraan kaitseta ja see kulub ära (loe: hakkab vet läbi laskma). Teine asi on funktsionaalne lõige. All servas peab olema korralik kumm, mis liibub tihedalt saapa vastu. Pikkus jäägu kuhugi sääre ülaosani, põlveõndla alla. Kui on plaanis käia ka kaljude peal, tuleks eelistada raudtrossiga variant, lumes kestavad ka tugevast materjalist tallapaelaga mudelid. Nõrgaks kohaks võib osutuda ka lukk, ideaalis on see kindlasti dubleeritud tekstiillukuga (nn takjas). Väga head näited on MATRIXi torpad, mida oleme koostöös Nipetrnaadi klubiga arendanud. Kui on aktuaalne vajadus, siis lähiaja teeme klubis torpadele ettetellimise kampaania, poest neid kahjuks ei leia.



2.Lumeräätsad on väga erineva hinnatasemega? Kuidas valida õigeid räätsasid ja mille poolest valik erineb?
Eeskätt sõltub eesmärgist, so kas on vaja kassikihvu või mitte. Tavaline ilma kihvata rääts kõlbab Eesti metsades ja soodes küll. Kui aga maastikul võib eeldada kallet ja firnistunud lund/jääd, siis on vaja korralikumad kihvadega kassid hankida. Räätsadega saab ka suvel rabas käia, kuid siis kindlasti ilma kihvadeta, et säästa taimestikku. Ka tasub vaadata, et kinnitussüsteemid oleks lihtsad kuid vatsupidavad. Ka tasub arvestada kandaja suuruse/raskusega, so räätsasid on erineva suurusega.


3.Millistel juhtudel valida liikumiseks räätsad ja kuna tasub eelistada matkasuuskasid?
Kui on lootust laskumisele ja ka oskus offpiste tingimustes raske kotiga alla sõita siis on suuskadel mõte. Rääts kui suusa eellane on lollikindlam. Eesti metsas vahet suurt pole, kui siis suurema pundiga liikudes, kuna viimased saavad jõudu kokku hoida juba natuke midagi suusatamise taolist tehes. Esimesed nagunii pigem sammuvad lumes. Ka räätsaga saaavd esimesed kaks põhikoormuse, so teevad raja sisse. Oluline on ka pidev rajaajajate vahetamine.



4.Eeldades, et kasutada on oludele vastav varustus siis kuidas mõjutavad praegused ilmaolud, kus suuremat osa Eestit katab üle poole meetri paksune lumekiht, matkaja päevaeekonda. Võrreldes näiteks tavalise talvega, kus lumepaksus jääb pikaajalise keskmise kanti või hoopis võrreldes suvega) Näide: Suvel saab läbi käia päevaga 20km, aga kuipalju jõuaks praegust ilmaolust lähtudes läbida.
Mis ta ikka mõjutab, raja ajamine on lihtsalt raskem, laagris tuleb ka valmis olla suuremateks kaevetöödeks. Eeskätt sõltub liikumistehnika oskustest, suvel kannatab ka 30 km tasasel maal läbida ilma suurema ülepingutuseta, talvel arvesta 10-15km teekonnaks, kuid ka seal on vahe- kas oled metsas, kust tuul puhub, kas on selge või tormine, värske või vana lumi. Seega liiga palju määramata tegureid, et midagi kindlat pakkuda.

5.Millele tuleks eriti lumes ühepäevasel matkamisel varustuse kohalt tähelepanu pöörata?

Alustaks sellest, et ühepäevast matka ei saa olemas olla J, kuna matka defineeritakse läbi selle, et vähemalt üks öö veedetakse looduses enda poolt loodud infrastruktuuri kasutades (so peavari ja tööd). Seega tegemist pigem retkega. Arvesta valge aja piirangutega, kindlasti soojendusriided lisaks liikumisriietele, termos joogiga ja varutoit igaks juhuks. Ka sidevahendid hoia ligi kui ära eksid. Tegelikult pole vahet, kas oled metsas nädal või päev, riiete osas nõudmised samad, so vaat Nipernaadi kodulehelt soovituslikku talvematka nimekirja. Laagririideid ja varustust muidugi pole vaja.





Kel huvi suurem leiab Nipernaadi kodulehelt huvitavat lugemist talimatka näidisnimekirja kohta

2 Comments:

Villem Voormansik said...

Minu arvates väga asjalik materjal, ootan teist osa. Ja Meelisele edu talvisteks retkedeks-matkadeks:)

Jarek Jõepera said...

Punkt kolm on minu arvates täitsa mööda. Oman piisavalt suurt kogemust nii räätsade kui suuskadega, et seda väita. Enamikul juhtudel on suuskadel läbitud teepikkus siiski pea kaks korda suurem ning kui tuled tagasi sama rada pidi on sama energiat kasutades kiiruse vahe mitmeid kordi. Vaid tihedas metsas on räätsadega oluliselt mugavam.

Postita kommentaar

 
Lendoravale Looduspilt.ee banner