Norra reisipäevik, 4.päev

PÄEV 4


















Hommik algas karge vihmasabinaga, ühtlasi jäi see ka viimaseks päevaks selles Gudvangeni kämpas. Tänasel päeval sai 18 erinevat tunnelit Norras täis. Võtsime 10.30se levasõidu Gudvangenist Flömi. Terve praam oli korealasi ja venelasi täis. Kusjuures see see 2 tundi ja 10 minutit kestev sõit maksis täiskasvanule 265 NOKi. Korealasi huvitas ilmselgelt kajakate söötmine. Korealased toitsid, venelased said pa:)a kaela. Korealastel sai mingi hetk kaasatiritud toidukraam otsa, kuid polnud hullu ühti. Laeval oli ka puhvet, mille 40 NOKised hotdogid ootasid vahvaid korealasi ja kajakaid. Toitmine jätkus. Vihma kallas ladinal, mägede vahel oli metsikult pilvi. Kusjuures ma ütleks, et see raha oli seda väärt. Lahkusime Gudvangenist ja teel külastasime kahte kirikut, keegi väga tänu vihmale sõidukist lahkuda ei tahtnud. Sõitsime praamiga üle pikima fjordi. Õhtupoole saabusime Nigersbreeni liustiku lähedale. Vaatamisväärsuseks oli neiu, kes müüs paduvihma ajal suhteliselt inimtühjas paigas maasikaid. Paari päeva peale müüs kindlasti paar tükki maha. Endale..
Kallas metsikult. Ma leidsin end õhtul ainukesena väljas pildistamas. Tegelikult matkasin hütist üpriski kaugele, nähes ootamatutes paikades lambaid. Vihma kallas nii palju, et läbimärjana otsustasin siiski tagasi pöörduda. Ja taaskord oli aeg proovida end pesta. Läksin aga dušši juurde, sisestasin mündi ja olin valmis pesemiseks....kuni tuli jääkülma vett, arvatavasti otse liustiku jalamilt. See oli kõige külmem vesi, mille all olen eales viibinud. Karastav igatahes. Pärast seda oli hea magama jääda. :)

Norra reisipäevik, 3.päev

PÄEV 3




















Ärkasime poole seitsme paiku, kuigi äratus oli lepitud kaheksa peale. Oli vahelduva pilvisusega päikesepaisteline ilm. Ega hommikulgi valgust fjordi ei ulatanud, kahju neist inimestest, kes siin kogu aeg elavad. Kaunid fjordivaated olid tänase päeva teema. Kitsad-kitsad teed. Ühel platvormil rääkis üks kohalik, et kõrgemal olevat paremaid vaateid. Me võtsime ette nö ''lumetee''. Lund oli, lambaid oli, taimi, murakad, mustikad õitsesid. Sai kohatud palju erinevaid taimi, mida Eestis naljalt ei kohta. Püüdsime muidugi ka Flömist üles minna, raudtee kõrval. Jäime poole peal pidama. Kärestikes, oli kaunis,, helesinine vesi. Ja see heli mis tekkis vee kokkupõrkel kividega. Võimas! Äge! Fantastiline! Mõnuuuuuus! Mäed, kosed, ratastega turistid, kes mäeotsast, rongilt mahatulnuna, ratastega allamäge põrutasid. Õigem oleks vist siiski öelda, et lendasid. Arutasime, kuivõrd palju on sealkandis õnnetusi juhtunud ja kuidas need välja on näinud. Uurisime ajaviiteks ka laevukese ja rongisõidu hindasid, olgu öeldud, et väga odavad polnud. Ilm oli õhtul juba päris hea, vahelduv pilvisus. Õhtul kämpas olime niisama, puhkasime, kogusime jõudu. Hilisõhtu poole ronisime Kardo ja Peetriga laagrist paistva kose juurde. Sinna andis ronida mööda kive, ilma õigete jalatsiteta. Kosest tegin ka pilti, taevas oli selge, mägedel kumas. Vaev oli sinna ronimine küll, kuid vaade oli taaskord imeline ja ehk lausa vaimustav.

Norra reisipäevik, 2.päev

PÄEV 2









Hommikul aeti laeva peal ülesse kell 5.15. Suundusime kõrgemale hommikust Stockholmi nautima. Olgu tagasihoidlikult öeldud, et minu arvates on Stockholm üpriski ilus. Kiirtee ääres märkas Raimond sookurgi. Vahepeal sai tehtud mitu peatust ning ka midagi söödud. Tee ääres paelusid veel ka vanad kaevandusliinid, kanalid tammidega. Palju hobuseid, vähe kartuleid (põhimõtteliselt üldse pole). Käisime ka poes (sain pirnisiidri kätte :) :) ).
Enne Norra piiri olid tee ääres suured kaubanduskeskused, norrakate jaoks. Kuidas saime aru, et ületasime Rootsi-Norra piiri?
No nimelt, teejooned, need muutusid hoobilt kollasteks, katused olid kaetud muruga, vastu vahtis ka hiiglaslik troll. Piir sai ületatud 13:29, vastu vahtisid sel kellaajal tohutud sinised pilved. Pärast piiriületust saime ka pisut vihmasabinat tunda, kuid mägede vahel paiknev Köningsver oli täiesti kuiv. Põllud on kontrastiks Rootsi omadele, kaetud metsikult hiiglaslikke kartuliväljadega. Olgu pisikese vahemärkusena sisse toodud see, et Rootsi-Norra harakad on võrreldes Eesti kolleegidega palju julgemad. Üleüldse enamus linde. Suundusime mägedesse, kus hakkas temperatuur ka pisut langema. Taimestik muutus kiduramaks, näha oli palju koskesid ja mägijõgesid, ühe kõrval tegime ka peatuse. Rootsis läbisime kõigest 1 tunneli, kuid Norras oli juba kaheksas tunnel 24,5 km, mis oli ka valgustatud. Ega päris pimedaid tunneleid polegi vist ;) . Tegime pilte, kuid meile lubati, et tuleme veel tagasi. 12.tunneli pikkuseks kujunes 11km, pärast mida jõudsimegi Gudvangenisse. Õhtu kippus pilviseks, tundus et kisub värvi ülesse, kuid tegelikult seda väga ei juhtunud. Kämpingust avanes vaade paljudele jugadele ja ega valgust sellesse fjordi, kus peatusime tol õhtul, väga ei ulatanudki. Ja see kohin ning jahe õhk...mõnus

Norra reisipäevik, 1.päev

PÄEV 1












Kell 4.30 ärkamine ja seega 4 tundi magamist teeb ikka uniseks küll. Kell 6.30 oli kokkusaamine A-terminalis. Ilm oli sombune, kuigi veel enne kuute paistis päike. Vahepeal jõudis ka sadada. Laeva peal õnnestus näha Aivar Pihelgase Etioopia pilte ja ka enda sugulasi, mis iseenesest on siinkohal ebavajalik informatsioon. Helsingisse jõudes oli näha, et kõikjal toimus ehitustegevus ja peaks märkima, et siiani on Soome liiga puhas, korras, kõikjal on uued hooned, teed jne. Vähemalt neis paigus, kuhu mina olen sattunud, samas seal võib olla ka omamoodi Potjomkini külasid. Sõitsime mööda kiirteed Turu poole. Maa oli kivine ja mind paneb siiski imestama see, et see kõik on vaid 80 km kaugusel Tallinnast. Meil on paekivi, neil aga tohutud graniidimassiivid, mida kasutatakse samuti ära. Vahepeal tegime peatuse ning nägime ka põtru. Nimelt neid, kes ikka metsas elavad. Metsikuid. Turu oli samuti liiga puhas. Turus sai nii mõnigi tund vaba aega sisustatud. Traditsiooniline kamasööming kuulus asja juurde. Turus sai ka tasuta praamiga sõita. Õhtul Turust Stockholmi poole liikudes pildistasin erinevaid Ahvenamaa saari. Päris tihti tekkisid ka omal mõtted mõne väikese saare omamisest. Läbitud saime sel päeval 10 tunnelit.

Tanel ja Meelis

PALJU, PALJU ÕNNE TÄNASTELE SÜNNIPÄEVALASTELE -
MEELISELE JA TANELILE!

Autorid ja nende mõtted novembrist....

ANTON HALLIK


Novembrile mõeldes meenub mulle esimese asjana härmatis. Õhtul enne magama minemist piilun tihti ka aknast välja, ennustades, kas järgneval hommikul on härmatist oodata või mitte. Mulle meeldib see tunne, kui kõnnin murul mis on veidike kõvamaks läinud külma ja härmatise tõttu, kuidas see vaikselt krõmpsub, justkui vaip, mis koosneb pisikestest kristallidest. Kahjuks olen linnainimesena seda tunnet tänavusel novembril vaid paar korda kogenud.


November on eriline veel selle poolest, et ta oskab üllatada. Esimene lumi tuleb minu jaoks alati ootamatult, nagu ka värviline päikesetõus jahedal sügishommikul, kui olen pikka aega kestnud halli ilmaga harjunud. Need ootamatud loodushetked annavad mulle palju positiivseid emotsioone ja mõnusa rahuloleva tunde terveks päevaks.


KARL ANDER ADAMI

November pole paljudele just kõige suurem elevuseallikas. Näiteks üleeelmine suvi sai külastatud Ruhnu saart ning sealne üks majaperenaine ütles, et kõige viletsam aeg on november. Enne loodusfotondusega tegelemist ma väga ei mõelnudki sellele, ehk olin siis ka piisavalt noor, või teab mis see põhjus ongi, aga...

...november on aeg, milleks paljud elusolendid on oma otsuse ennetavalt juba teinud. Kas põgenetakse, surrakse, suigutakse magama või...jäädakse talvega võitlema. Ka magamine on võitlemine talvega. Igatahes on see koht mõtlemiseks. Kui rääkida aga pildistamisest, siis november on minu jaoks alati olnud väga kaadritevaene kuu. Aga kui lumi maha tuleb on juba pisut rõõmsam meeleolu. Seda ootan ka hetkel. Andke ausalt andeks, kes ei oota. Nii palju kui on olemas maailmas inimesi, on ka arvamusi ja rohkemgi veel. November on mõtlemisaeg. Aeg enda seisukohtade toestamiseks, aeg enda teadmiste lihvimiseks, aeg plaanideks.




KRISTEL AIJA




November - minu jaoks tähendab see hallust. Kuigi ka novembris võib olla oma võlu - veel viimased erksad värvid; must-valged toonid; ja vahel ka esimene suur lumi:)



Sel aastal tuli november niimoodi, et läksin otsima sooja ja värve Iisraeli:) Ja neid siin jagub!:)


Üldiselt on vist hilissügis see aeg, kus kõige vähem uusi pilte juurde tuleb - valgust on vähe ja huvitavat materjali ka... Aga see on aeg, kus aasta kokkuvõtet teha - fotoretkede pildid uuesti läbi vaadata, parimad pildid teistele näitamiseks välja valida.




MEELIS KALEV


Loodus on lihtne ja samas ka keeruline süsteem, mille pildilepüüdmine on põnev. Olen aastaid käinud loodusest saamas seda värksust ja mõtteselgust, millest tänapäeva kiirustavas maailmas vajaka jääb nii endal kui teistel.


Neljandat kuud ajateenistust tõestab, et vaba aeg ja vabadus käia loodusradu, millal endal soovi, on üks äraütlemata suur väärtus. Õnneks on meil veel kohti, kus käia ja olla.
Minu soov novembrikuuks oleks, et saaksin kasvõi kordki linnaloa ajal käia sellel kuul loodust pildistamas.


Mäletan enda gümnaasiumiajast ühte ilusat hommikut, kui kohe-kohe mahakukkuvad kollased puulehed olid hommikusest härmatisest valge varjundi saanud ning eemal tõusis roosa hommikupäike. See oli ilus, lausa lust oli kooli minna. Soovitan ka kõigile teistele sellel üldiselt hallil ja sombusel aastakuul leida midagi kaunist ning hingerõõmustavat.



TANEL VOORMANSIK

Novembrile looduses mõeldes on esimena asi, mis pähe tuleb: hall-udune jahe sügisilm. Värvid looduses peaaegu täielikult puuduvad. Samas seostub selle ajaga ka lume(l)ootus. Novembris on ta ikka esimese või teise lumena tulnud, kuigi harva ka pikemalt maha jäänud. Pildistamise seisukohalt on november aasta üks kehvemaid kuid, kuna looduses on meie laiuskraadil sel ajal juba väga lühikesed päevad ja ka taevas on enamasti halli pilvekorraga kaetud ning päästvat valget lundki sageli veel pole.


Talve peale ette mõeldes on mõned mõtted ja pisikesed unistused ikka tekkinud. Kuna Päikese aktiivsus veel aastajagu kasvama peaks, siis lootus sel talvel korralikke virmalisi Eesti pinnal näha võiks olla üsnagi reaalne (kuigi virmaliste tekkel on peale Päikese aktiivsuse veel muidki eeldusi, mis virmaliste tekkeks täidetud peavad olema). Juba sügisel on neid päris mitmetel näha õnnestunud ja kuigi ma olen ka ennustusi jälginud, olen suutnud nad siiani iga kord ikkagi maha magada. Niisiis oleks väga vahva, kui saaks virmalised ka kaamerasse püüda.


VILLEM VOORMANSIK

November on hall kuu küll, aga pildistamise mõttes seda huvitavam. On põnevaks väljakutseks, et erinevalt näiteks kevadest ei ole kõikjal kuhu pilk suunata, ainult pildimotiivid ülesvõtmiseks justkui reas. Tegelikult teeb see asja isegi lihtsamaks - monotoonsest keskkonnast on neid üksikuid eredaid hetki palju kergem märgata: mõni üksik klaar külmahommik, päevade kaupa pilves olnud taevasse selge laigu ilmumine, harvad selged tähised ööd, viimased rändlinnud, esimene lumi, kitsed ja rebased väljal, tuisuilmad ja sulad.

Veel meeldib mulle see, et hilissügis on väga rahulik ja aeglane, looduses ei ole tormilisi muutusi. Kui maikuus kõige hoogsamal tärkamise ajal nädal aega loodusest eemal olla, siis see on tohutu pikk aeg. Novembris asjad nii kiirelt ei käi. Jääb järelemõtlemiseks ka aega.

 
Lendoravale Looduspilt.ee banner