Tõnis Tuuder

Foto: erakogu

1. Kuna ja milline oli Sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?

Esimene tõsisem kokkupuude loodusega oli paari aastasena kui maal vanaema-vanaisa juures sai mööda muru ja puudealuseid ringi taterdatud ja igasugu sitikaid ja satikaid üles korjatud. Natuke süvenes see loodushuvi koolis, aga suurem vajadus ja kihk loodusesse minna saabus koos esimese lapse sünniga. Sai soetatud ka natuke tõsisem aparaat kui kõikse tavalisem digiseep. Loodus kutsub ja aitab seni vaimu tervena hoida. Puhkust igapäeva saginast on vaja tihemini kui varem. Selleks siis kaamera selga ja metsa või mere äärde või niisama üle tee aasale.

2. Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?

Meelde tuleb lugu eelmisest sügisest, kui hommikul tööle sõites nägin nooremapoolset põtra tee ääres tee ületamist harjutamas. Kuna liiklus oli tihe, siis jooksis noorloom hooga tee poole ja siis taas pidurid põhja ja heinamaale tagasi. See liikumine jätkus tal ca 5 korda. Selleks ajaks olin ma ka omadega juba temale piisavalt lähedale jõudnud. Jätsin auto seisma, otsisin kotis fotoka ja sättisin end pildistamiseks valmis. Peale viimast pidurdamist otsustas põder suuna minu poole võtta, meelemuutus aga oli kiire tulema ja siis pidurdas ta end korralikult põlvini maasse, keel suust väljas tolknemas. Lahe vaatepilt oli. Aga kuna mul oli tol hetkel kaamera ees käsitsi teravustamisega obje, siis mõistagi ei jaganud ma seda pidurdust kohe ära ja pilt jäi udune. Põder aga arvas, et tema poseerimine on selleks korraks lõppenud ja jooksis metsa minema. Head pilti küll tookord ei tulnud, aga siiani on silme ees see töllakil mokaga pidurdav noorpõder.

3. Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?

Polegi endale lemmikteemat välja valinud. Hetkel üritan siiski rohkem linde, loomi ja sitikaid purki püüda.

4. Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?

Ilma fotokata pole suurt motet pildistama minna, selle pistan ikka kotti kui plaan patseerima minna. Põhiliseks objeks on hetkel Sigma 300m f4. See ajab ära ka kergemad makrotamise vajadused. Võimalusel kannan siiski kogu kola endaga kaasas kui pikemaks kui paar tundi on plaan minna.

5. Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?

Meeldib enim valge ja selge hommikune aeg aastaajast sõltumata. Olen siiski üritanud ka kehvades valgusoludes pilti meisterdada, sest treenima ju peab ja mida rohkem erinevaid situastioone läbi pildistad, seda mugavamalt ennast järgmine kord tunned sarnastes oludes.

6. Unistuste pilt näeks välja milline?

Mõni toiduahelat kirjeldav situatsioon. Ilves kitse püüdmas, rästik hiirt neelamas vms.

7. Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?

Kui see looduse jäädvustamine sai tõsisemalt ette võetud, siis on selgelt arenenud ka oma silmaring ning näen hoopis uusi asju ja situatsioone. Vaatan enam ringi ja näen rohkem. Olen näinud paari aastaga rohkem kui kogu varasema elu jooksul. Kui oled harjunud hetki läbi kaamerasilma jäädvustama, siis liigub pilk oluliselt otsivamalt ringi, et leida midagi uut ja toredat. Tore oli eelmisel suvel kohata rästikuid ja nendega aega veeta.

Pildilugu

Kuna teadsin, et maal ema-isa juures on rästikud liikvel, siis saigi nende otsimine ettevõetud. Käisin läbi kõik võimalikud kivihunnikud ja kohad, kus nad võiksid kauni päikselisel päeval peesitada ja enda õnneks ma ka sellise koha leidsin. Usse oli seal erinevaid, kokku ehk 5-6. Kuna puudus nendega varemalt kokkupuude, siis jälgisin neid seal mitmeid kordi ja teen seda kindlasti ka sel aastal.