Andres Tamm

Foto: Urmet Pilt

1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga ?
Tänu sellele et olen kogu oma teadliku elu elanud Lõuna-Eesti väikelinnas olen loodusele väga lähedal olnud. Poisikestel ju ikka uudishimu suur vaja ju maailma avastama minna.
Olen nii palju erinevate looduspiltnike tutvustuse alt lugenud et üks esimesi kaameraid on neil olnud smena. Ka mina olen Smena 8M-ga pilte klõpsinud ja isegi kogu pimiku varustus on olemas olnud, aga kahjuks pole mul olnud kedagi kelle hoolsa silma all teha esimesi samme fotonduse alal. Raamatukogust sai ikka omal ajal suur virm kirjandust fotograafia kohta koju tassitud. Siis aga kui ikka päris nii nagu oleks tahtnud välja ei tulnud jäi asi katki. Järgmine kokkupuude fotondusega sai teoks siis kui tulid meie maale niinimetud 'seebikarbid'.
Sa siis ka endale soetatud algul natukene tagasihoidlikum konica aga kuna tahtsin ka ju arenguga käsikäes käia ja järgmine kaamera oli juba digiseebikas aga juba korralikuma zoomiga Olympus. Reisudel ja kõikidel üritustel oli mul see sõbrake kaasas. Ja eks sai natukene ka selle kaameraga loodust pildistatud, aga eks ma olin juba ka peegelkaameraid piilunud ja uurinud. Minu peegelkaameraajastu sai alguse 2007 aasta sügis-talvel ning kuna lumepall oli veerema
aetud siis kõrvaltvaatajal jäi vaid käsi kokku lüüa.

2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Olin siin eelmise aasta suve alguses leidnud kodukaku pere ja seda peret sai ikka päris tihti piilumas ja pildistamas käidud. Olin siis järjekordsel hiilimiskäigul kakkude lähistel. Püüdsin kõrges heinas hästi vaikselt astuda ja samas oli pea kuklas ning silmad vilasid peas, et kuhu need kakud end sel päeval olid istuma sättinud. Jalg jala ette -nii ma siis lähenesin ja
äkki tundsin et miski pehme asi maas selles kohas kuhu jalg astuda tahtis. Kiiruga tegin sammu tagasi et järele vaadata millele ma peale astusin ja kui ma olin heina sisse pilgu heitnud oleks pidanud ma üllatusest maha 'persetama'. Mulle vaatas otsa metskitse mapsel oma suurte kaunite silmadega ja tal ei paistunud kuhugi kiiret olevat. Väliseid vigastusi ei paistnud tal olevat. Järgmisel päeval otsustasin uurima minna et kas kitseke ikka veel seal, kuid tema oli otsustanud vahepeal et parem oleks kuhugi mujale minna.

3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Enim köidab hetkel linnud-loomad,aga kuna vaheldus on värskendav,siis meeldib ka makrotoruga maad mööda roomata.

4.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Täislaetud varuakud

5.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Hilissuvi(august) varahommik, päikesetõus, raba

6.Unistuste pilt näeks välja milline?
Kuna hetkel meeldib mul linde pildistada ,siis selline pilt nagu Remo-l on tema viimase raamatukaanepildiks. sellise pildiga oleks küll sillas. Aga päris cooli hetke magasin oma lollusest maha. Talvehommik suur udu ja päikesetõus värvis selle udu kuldseks.
Ja nagu kiuste olin ma lainurga koju jätnud kaasas oli vaid 300mm toru. Jälgisin ümbrust ning ila jooksis.

7.Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Kuna ma olen looduses looduspiltniku pilguga vaid aasta ringi käinud, siis ma usun et mu avastused on alles ees, kuid see fakt et Eestimaa loodus on väga kaunis saab igakord looduses käies kinnitust.

Pilte autorilt: siit.