Võrreldes eelmiste aastatega on sellel talvel pisutki rohkem lund ja ka külma olnud. Inimesed on saanud suusatada, kalastada jääl, pildistada, talvist kepikõndi harrastada ja mõned hullud on isegi kolmetonniste 'dziipidega' jääle roninud. Meil on kõhud täis, ninad külmad, soe teegi lauapeal jahtumas. Vastupidiselt meile-inimestele, tekib loomadel ja lindudel alates hilissügisel hiigelsuur muredetulv, et kus siis ikkagi saada toidupoolist et mitte päriselt hinge heita ja pesitsusajani ikka vastu pidada.
Tavaliselt ju öeldakse et las loodus leiab ise tee oma pudulojuseid toita, kuid ka inimesel on võimalus aidata. Kui rahast kahju pole siis võib lähimasse super-hüper-megamarketisse või lihtsalt maapoodi tõtata ning osta näiteks pisikestele lindudele toitu. Poodides on tänapäeval olemas spetsiaalsed toidusegud linnumajadesse. Fakt, et on olemas spetsiaalsed toidusegud ei tähenda sugugi et just neid peab ostma. Kui on viitsimist natukene hinge sisse lindude toitmisesse panna, siis võib ka ise lindudele toidusegu kokku valada, peaasi et see lindudele mõeldud toidusegu ei sisalda soolaseid pähkleid ja muid soolaseid tooteid. Riputades näiteks mahlaseid pekitükke toiduplatsikestele, tuleb ikkagist meeles pidada seda et ka rähnidel, pasknääradel ja harakatel tikub tihtipeale kõht tühjaks minema.
Lindude toitmist alustan mina ja alustavad ka minu vanavanemad tihtipeale novembri lõpust alates. Mida rohkem aeg edasi, seda rohkem hakkavad linnud mõistma et inimesed kes topsiga (täis linnutoitu) toidumaja poole liiguvad on semud- semud, kes aitavad pisut hädast välja. Päris käreda pakasega ei ole välistatud ka see, et pisikesed linnukesed võtavad inimese pead ja kätt kui oma isiklikku maandumisrada. See, kui suur hulk linnukesi sinu toidumaja või söögiplatsi külastab sõltub loomulikult asukohast, toidu hulgast ja valikust ning loomulikult ka ilmast.
Oletame et on olemas kaks sõbrannat- Maali ja Tuuli. Tuuli maja asub väikese alevi keskmes, samas Maali maja asub aga alevi ääres, metsa kõrval. Maalil on rohkem linnukesi toidumaja külastamas, sest tal on mets kõrval kust enamus linde pärit on, tema kandis on tsipakene külmem ilm mis toob linde kohale ja peale kõige muretseb Maali endale kilodeviisi linnutoitu. Tegelikult on kõik see loetelu suhteline, see sõtlub veel rohkematestki faktoritest, mida ma selles artiklis küll ei hakka juurima ega puurima.
On olemas tohutult inimesi, kes küsivad et mida saada sellise heateo eest vastu. Esiteks saab loomulikult rahulikult nautida lindude toitumist, kui sekkuvad veel suuremadki linnud on võimalus saada väiksema kähmluse tunnistajaks. Teiseks saavad lindude toitjad tihtipeale sisemise rahulolu, et midagi head on korda saadetud. Ega rohkemat polegi vist eriti vajagi sellisest heateost (Tegelikult on veel üks asi, mida sellest tegevusest saab, aga eks taibukamad inimesed nuputavad selle ise välja ;) ).
Küsimust, et kuidas pildistada söögimaja lähedal linde, on lahatud kasvõi viimaste kuude erinevates loodusajakirjades, niiet kähku loodusajakirjade arhiividesse lugema. Talvisel söögilaual võib hea õnne korral kohata peale rohevintide, sootihaste, rasvatihaste, puukoristajate, sinitihaste ka leevikesi, urvalinde, suurnokk-vinte, sabatihaseid, suur-kirjurähnasid, harakaid, pasknäärasid, hallrähne ja teisigi sulelisi.
Praegu võib-olla pisut hilja linde toitma hakata, kuna suured sulad on kohe-kohe ees. Hiliskevadel ja suvel ei soovita linde eriti toita, kuna seljuhul muutuksid nad liiga sõltuvaks inimestest.
Puukoristaja päevalille seemnega.
0 Comments:
Postita kommentaar