Õhtu märgistajaga

Eks suviti toimub igasugu huvitavaid seikasid, kui on juhtumisi muidugi vähekenegi viitsimist välja kiigata. Nagu kunagi öeldud sai, siis ei ole see BLOGi keskendunud ainult tehnikajuttudele, seega kirjutaksin siinkohal ühest põnevast juhtumisest, mis leidis aset juulikuu märjal ning niiskel õhtul, sest terve päev oli parasjagu vihma alla kallanud. Kuna oli tõesti terve päeva kallanud lausvihma ning sai ka terve päeva toas istuda, siis oli kihk välja minna suur. Võtsingi siis käigu ette kella kümne paiku õhtul, mil päike oli juba loojumislainel. Peatusin paljude kõrte lähedal, et tilkasid pildistada. Olin üsnagi süvenenud oma tegemistesse kuni kuulsin kõrval metsa alt krabinaid, mis lähenesid kruusateele, kus ka mina kükitasin. Kuna alguses olin tulnud enda maja lähedale pildistama, siis olin ma loomulikult suveilmadele vastavalt valinud tüütute jalanõude asemel pigem midagi mugavamat ning naturaalsemat jalga. ;)
Selle õhtu üks viljadest.

Järsku oli näha ka see nn 'krabinatekitaja', kes mind õnneks märganud veel polnud. Tasapisi liikus ta minust kaugemale ja kaugemale. Ma ei räägi mitte hulkuvast koerast, karust või isegi mitte õhtust käiku tegevast lendoravast. Jutt oleks ühest suuremast sorti rebasest, kes aeglaselt liikus edasi mööda kruusateed, märgistades iga kõrgemat 'kruusaküngast'. Ma otsustasin järgneda sellele elukale tasapisi paljajalu. Tegin vahepeal ka palju testpilte, lootes et ehk saan lähemale, kuid kahjuks pärast paarisadat meetrit põnevat tagaajamist otsustas rebane mulle tagasi vaadata ning lähimasse võssa perutada. Eks mul muud üle ei jäänudki kui tilgapiltidega pimedas kodu poole liikuda magama, et järgmine päev taaskord värskelt loodusmaile liikuda. Vaheapeal kohtasin ka üht naabrit kes rattaga kodupoole sõitis, seega saingi kuulata vana ratta raginat, rukkirääkude koori ning jälgida öösorre lendamas.

Ega muud üle ei jäänudki kui pildistada päikesekuma taustal tilkasid ja kõrsi.