Vivian Ainsalu

Pilt: Reet Sau

1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Loodust olen armastanud sellest ajast saati, kui üldse midagi mäletama hakkasin. Keskkooli ajal sai tehtud esimesed klõpsud Zenidiga, sealt kasvas välja suurem soov loodust pildistada. Paar aastat tagasi sai muretsetud digikaamera ja teleobjektiiv ning sellest hetkest alates olen püüdnud kõik vähegi vabad hetked metsas-heinamaal-mere ääres veeta.

2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Tõsiselt täbaraid olukordi polegi veel ette tulnud, aga kindlasti võib sääraste alla liigitada ka lood, kus fotoaparaat on näiteks kodus või kotis ning kohtad kedagi või midagi, mille jäädvustamiseks tahaks kas või nahast välja pugeda. Neid lugusid on igal fotograafil kindlasti hulgi. Olin just oma fotoretke lõpetamas ning kaamera oli juba kotis. Märkasin võsas üht kõrrel ukerdavat tigu ning kükitasin seda lähemalt vaatama, mõeldes, kas hakkan fotoaparaati välja võtma. Mõne hetke pärast nägin silmanurgast liikumist. Umbes kümne meetri kaugusel seisis kitsemamma tillukese täpilise tallega. Ei jäänudki mul siis muud üle, kui kiviks maskeeruda ja see vaatepilt endale mällu salvestada.

3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Kindlasti loomad. Kõige südamelähedasemad on kitsed ja rebased. Kuid viimasel ajal olen enda jaoks avastanud ka linnud ning mingil määral ka meremaastikud. Makro seevastu on täiesti tundmatu maa.

4.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Eestimaa heitlikke ilmu arvestades ei lahku ma peaaegu kunagi kodust fotoaparaadi vihmakatteta.

5.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Mai ja juuni, kui loomalapsed värskelt rohelises ja õitsvas maailmas esimesi samme teevad. Valguseks ikka see paljuihaldatud klassikaline kuldne, mida Eestis nii näpuotsast jagatakse, ja kohaks sobivad kõik need, kus loomi-linde toimetamas näha võib.

6.Unistuste pilt näeks välja milline?
Huntidest-karudest-ilvestest ei hakka enne unistama, kui kitse hüppepilt tehtud. Olen seda juba mitu suve jahtinud, kuid soovitud tulemust pole veel saanud. Tõenäosus, et kits unistuste keskkonnas, unistuste valguses ja unistuste poosis pildile jääks, on tegelikult kaduvväike ning nõuab lugematuid suvehommikusi ning –õhtusi retki sellesse väljavalitud „stuudiosse“.

7.Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Kahekõne loodusega on kõige tõhusam vitamiin.

Pilte autorilt (Rohkemate piltide kiikamiseks vajutage siia):

''Sokk''