Yyhely Hälvin

1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?

Ma olen õnneks kogu oma senise elu elanud maal, nii väiksena kui nüüdki "kolkakülas". Seega on ka koguaeg loodusega ninapidi koos oldud. Loodusepildistamise pisik juurdus, kui minu kätte sattus väike seebikas, sellega sai pool aastakest vahetevahel klõpsitud. Mingil hetkel sattusin looduspilt.ee-sse, ning tänu seal nähtud piltidele tekkis tugev soov muretseda midagi asisemat. 2008. aasta märtsikuuks sai minust õnnelik digipeegli omanik. Ja nii see algaski.

2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?

Eks midagi juhtub koguaeg, mõnikord on parem kui ei juhtuks. Neid täbaraid juhtumisi ei tahaks eriti meenutada. Kuid kindlasti jääb mulle meelde üks maikuuhommik, mil ma õnnetul kombel jala välja väänasin. Istusin siis nädala kodus. Oleks võinud ka kooli minna, aga kui juba normaalsemalt ringi komberdada sai, kõmpisin ma hoopiski metsa... Õnnelikul kombel leidsin sealt väikesed rebasekutsikad - sai hulk pilte, millest nii mõnigi (ja mõni mitte) läks veel üpris oskamatu kaamerakäsitlemise tõttu aiataha. Vähemasti sai kogemusi juurde. Kord suvel juhtus jälle nõnda, et ühel hommikul tundsin, justkui miski oleks puutunud vastu õlga. Pöörasin siis pead, ning selgus, et minema lendas jahmunud kadakatäks, kes mind ilmselt sobivaks ümbruse jälgimise paigaks oli pidanud.

3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?

Neljajalgsed, tiivulised... aga nad nõuavad aega ja keskmisest suuremal hulgal õnne peab ka olema. Kui loomi, linde parasjagu nägemisulatuses pole, jäädvustan kõike mis vähegi huvipakkuv tundub. Tahaks varustust täiendada ja kindlasti veidi rohkem tähelepanu pöörata detailidele ja maastikele.

4.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?

Kõik need asjad, mis kipuvad just siis maha jääma, kui neid vaja on. Binokkel on osutunud vajalikuks. Igaks juhuks telefon ja loomulikult täis laetud aku.

5.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?

Suvi... Suve niinimetatud plussid on "ülemäära palju" aega, arvukalt puuke, sääski ja väga varane ärkamine (mitte et see eriti meeldiv oleks). Astud kell pool neli toauksest välja ning tead, et siin oled ainult sina, linnulaul ja fotokas. Ega teistel aastaaegadelgi viga pole, igasühes neist on midagi head - näiteks esimesed hallased hommikupoolikud, varakevad. Hea valgus on tüüpiliselt päikesetõusu - ja loojangu aegu. Üks koht, kus ma peamiselt pildistan, on väike nurgake Põlvamaal. Kõige parem paik seetõttu, et pole üldsegi kaugele kodust minna, siin on minu jaoks avastatud ja veel rohkesti avastamata paiku - heinamaad, jõeäärsed jupid vanat metsa, raba.

6.Unistuste pilt näeks välja milline?

Hmm... raske öelda. Rebane, või ka kakk hommikuudus, jahtimas hiiri... Tagasi maa peale tulles - unistuste pilt peaks olema selline, mis mulle endale meeldiks, kohe väga. Pildis peaks olema emotsioone, eriline hetk, kiiksuga hetk. Ilmselt eelneb sellele tubli tükk higi ja vaeva.

7.Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?

Tuleb silmad lahti hoida, siis näeb palju. ;)

Pilte autorilt (Rohkemate piltide kiikamiseks vajutage siia):

"Metskits heinamaal"

"Ämblikuvõrk kullas"