3 päeva looduses.

Pajataks ka mis sellel nädalavahetusel ja ka ühel lisapäeval tegin ning nägin.

I PÄEV

Näha oli ka esimesi liblikaid.

Minu jaoks mõeldud puhkepäevad algasid siis eelmisel reedel (10.04.09). Sel päeval võtsime reisi ette Pärnumaale, oma esimesse maakodusse. Ilm oli lausa võrratult soe ning jopet ei pidanudki tingimata kandma. Maakodu ümbruses olevatele põldudele olid kogunenud sajad ja sajad väikesed linnud, kes kõik korraga õhkutõustes tekitasid kõrvulukustava heli. Vaatepilt oli sarnane National Geographicu filmilõikudega, kus miljonid ja miljonid linnud üksteisega arvestades õhku tõusevad. Võimas vaatepilt, millesarnast ei ole vähemalt mina juhtunud varem nägema. Linnulaul tekitas huvi ka sugulastes ning isegi koertes.

Vahepeal vaatasin sugulasest jahimehe ilvesetopised üle, mis olid väga kohevad ja ilusad. Õhtul suundusin väikesele tuurile otsimaks sinilillesid ja konnasid. Paar kilomeetrit kõmpimist ning olingi kohas, kus inimesi ei käi ja sinililli leidub. Proovisin ka midagi jäädvustada, kuid kahjuks olid enamus sinililledest kasvamas väga ebasobivates kohtades, seega jäid tasemel pildid sinililledest saamata. Suutsin ehmatada ka kolme metskitse ja kaotada oma korrektorläätse kummiserva. Suundusin aasadele, mille külastajate nimekiri on väga lühike, piirdudes minu ja paari sugulasega. Suur aas oli olnud vahepeal tervenisti vee all ning suur osa oli ka praegust. Kehv asi on see, et suur vesi on toonud kallastele ka hulganisti prügi. Proovisin midagi kokku kuhjata, kuid kurvaks teeb selline asi siiski. tegin väikese ringi läbi metsade ja mul õnnestus kohata kolme laanepüüd, ühte halljänest, ühte värbkakku. Kui olin jõudnud metsast välja jätkasin oma teekonda. Silmanurgast paistis üks valge kiletükk kesest mudast, mudast põldu. Jõudnud natukene maad edasi märkasin ka kiletükil olevat kaela. Tegemist oli üksiku laululuigega. Jõllitasime üksteist kuni teine otsustas lennata loojuva päikese taustal minema. Ilus- mõtlesin endamisi. Suure kiiruga ründasin ma Pärnu jõge, kus veevool on väga kiire ning ka veetase on kõvasti üle kõrge. Loojub päike maalis jõge kuldsete ja roosade toonidega. Jäälinnud ning vulisev vesi tekitasid väga ilusa meeleolu. Jõudsin siis lõppude-lõpuks ühele põllule, kus vaatas mulle otsa ilusates toonides taevas. Tunda oli aina kargenevat õhku. Terve päev oli soe olnud, nüüd hakkas külm õhk soojast siiski jagu saama. Taevas oli õnneks selge, sestap oli näha ka tähti.

Õhtune Pärnu jõgi

II PÄEV
Teine päev algas jälle väga soojalt. Võtsin üle pika aja kätte ratta ning põrutasin kaugele, väga kaugele. Näha oli ka eelmisel päeval ühel põllulapil olevat laululuike, kes siiani oli üksinda. Igal pool oli näha ülelendavaid luige- ja haneparvesid. Riided olid juba päris mudased, kuid sellest polnud midagi. Mõtlesin et võtan ka jalgsiretke ette mööda Pärnu jõge ning nii ka juhtus. Suur osa madalatest kohtadest olid üleujutatud, seega pidin päris mitmes kohas ringiga käima. Püüdsin otsida konnasid. Otsisin keda ma otsisin, kuid konnasid ei leidnud. Nagu maa alla oleks kõik vajunud. Minu kõrvu kostis heli, justkui oleks keegi suurem loom mööda heina kõndimas. Pöörasin enda pilgu helitekitaja poole ning näha oli suurt emast konna, tegemas graatsilisi hüppeid. Järgnesin talle ning leidsin eest kümneid ja kümneid surnud konnasid. Mõningatel polnud päid, mõned konnad olid lihtsalt tükkideks rebitud. Jõe ääres oli selline madalam ala, kuhu oli koguneda jõudnud päris suur hulk vett. Minu õnneks leidus vees üks konnapaarike, kes oli parajasti aktsioonis. Püüdsin siis seal niiskel alal end võimalikult madalale ajada, kuni jalg enam ei toetanud ja olingi ma siis uhkelt kõhuli madalas vees pildistamas konnapaarikest. Pärastlõunal suundusime perega Raplamaale. Tee peale jäi imeline koht. Ühelpool põldu oli näha sadu, kui mitte koguni tuhandeid luikesid ning natukene ka hanesid (rohkem ei paistnud lihtsalt välja). Pildistamisest ei oleks midagi tulnud välja, kuna lindudeni oli pikk maa, mida autoga ette ei saanud võtta ning kui olekski jalgsi retke lindudeni ette võtnud oleks linnud minema lennanud või siis mind isegi rünnanud. Teiselpool teed oli aga metsaalune puhtalt sinine nagu mõnes väljamaa ajakirjas. Ilus, kuid pilti jällegist ei saanud. :D
Õhtul võtsin Raplamaal ette retke maakodu lähedal asuva jõe äärde. Jõgi on palju madalamal, seega tuli mul künkalt allapoole jalutada. Küngas oli kaetud eelmise aasta rohuga, mis oli väga hele ning sahises tuule käes kuna oli väga kuiv. Jõe ääres oli ootamas mind jälle tonnide viisi prügi, mis suurveega kallastele on uhutud. Liikusin mööda kallast esimese ojani, mis oli vaatepilt eraldi. Mõtlesin endamisi, et kas seda antud oja on töömehed kaevanud, kuid mõne hetke pärast selgus et tegu oli kobraste tööga. Koprad olid endale väga ilusa oja peale rajanud treppe, pisikesi minitammesid. Nende pesa oli ehitatud maale ning oli väga ilusas kohas. Jäin kopraid ootama, tuul oli õnneks soodne. Kopraid ei tulnud, päikesetautsal hakkasid põõsad värvuma punakaks. Pildistasin siis vahelduseks pajutibusid, mis tundusid ka omaette ilusatena. Lahkusin siis kella üheksa ajal õhtul jõe äärest, taaskord oli mind saatmas karge õhk.

Mõnus sahisev kuivanud rohi...

Pajutibu loojangukumas

III PÄEV

Algas suhteliselt jaheda tuulega. Päris kaua tuli sooja teha ennem kui sooja sai. Keskpäevaks oli õnneks sama soe ilm kui eelnevatel päevadel oli olnud. Igal poole võis kohata inimesi aedades toimetamas. Liblikaid oli väljas tohutult, samuti ka muid putukaid.

Kolmel päeval sattusid silma alla antud linnud:
Suurkoovitaja, suur-kirjurähn, laanepüü, värbkakk, hallvares, hakk, metsvint, rasvatihane, urvalind, sõtkas, sinikael-part, jäälind, kiivitaja, põldlõoke, kuldnokk, rohukoskel, musträhn, väike-kirjurähn, rohevint, metskurvits, hiireviu, nurmkana, sabatihane, sookurg, valge-toonekurg, hõbekajakas, hallhaigur, rabahani, kühmnokk-luik, laululuik, linavästrik, naerukajakas, sinitihane, koduvarblane, meigas.

Ühesõnaga võiks kokkuvõtteks öelda et kevad on täiel rinnal hetkel käimas. Ilmad on soojad, linnud laulavad, taimed ronivad maa seest välja ning ka inimesed on rahulolevamad. Mingem kasvõi siis sel tuleval nädalavahetusel loodusesse näiteks paiselehti pildistama.

PS! Minule teadaolevalt on parimad sinilillemetsad Märjamaal.