Tuulevaiksed päevad on need, kui tuleb tahtmine makroobjektiiv kotist võtta ja sellega pilti tegema minna. Sest igal muul ajal on makropildimaterjal tuules kiikumas. Kui muidugi peamiseks lähipildistamishuviks pole kivid või midagi muud sama stabiilset. Aga nendel paaril päeval aastas, kui juhtub olema korraga suvine poolaasta ja tuulevaikne ilm, siis on makrohuvilised loodusfotograafid rohus ja põõsastes putukaid ja muud huvitavat otsimas. Paari päeva pärast on kõigil võimalik aru saada, et hiljuti on hea vaikne makroilm Eesti kohalt üle läinud - looduspilt.ee lehele on lisandunud hulganisti liblikaid, päevakoeri ja kärbseid.
Kärbes. Säriaeg 0.769 ja terav pilt tegi mind rõõmsaks, aga profid teevad sellise säriajaga kahtlemata käest iga pildi üliterava nii et ükski muskel ei tudise.
Pildistamine Eestis tähendab enamasti seda, et valgust on liiga vähe. Just sellepärast ongi harvaesinev tuulevaikus hea - igaveses fotograafide kompromissikolmikus säriaeg, ava ja ISO võib südamerahuga säriajas järgiandmisi teha. ISO saab jätta kõige madalamale astmele ja ava valida lähtuvalt pildist. Loomulikult eeldab see kindla statiivi olemasolu. Ja tuulevaikus peab tõesti vaikne olema. Distantspäästik tundub samuti neil hetkedel hirmus vajalik asi.
Veekogude ääres liigub palju tiivulisi, ühtede tiibade juurde sättisin oma kaadri. Säriaeg 0.769 sekundit.
Siia pildile on jäädvustatud 3 sekundit koibiku elust. Kuna ta resideerus otse lepatüvel, ei olnukski vaja nii imeliselt vaikselt ilma.
Vahib tõtt, tervelt 4 sekundit.
Eriti rahulik ja turske kärbes noorel kuusepuul. Säriaeg 10 sekundit.
Hiljem, peale pikka makrotamist on aega ka järvele vaadata, mille kaldal kõik eelnevad pildid tehtud on. Vaikne ilm laseb udul rahulikult järvest tõusta. Kell on 23:59, aga ikka on päris valge.
Tuulevaiksed päevad
Subscribe to:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 Comment:
Tuulevaikne ilm on makrotamiseks hea, kuid iga ilmaga saab edukalt makrotada -- alati on vaiksemaid kohti, kus tuul väga ei puhu. Samuti, tuul üldiselt käib puhangutena -- kui modell istub kõikuva kõrre otsas, siis on hetki, kus see kõrs on viivuks täiesti paigal. Tuuliste päevade pluss on tegelikult see, et putukad on paiksemad -- ei kipu väga lendu. Nii saab aremate juures rahulikult toimetada ja võttenurka valida, mille peale tuulevaikse ilmaga nad ammu oleksid vehkat teinud.
Postita kommentaar