Pilt on tehtud 23.augusti õhtul. Terve päev oli taevas olnud mornilt hall. Siin-seal tibutas. Mina olin sellisest asjast juba tüdinenud, kuna pea et terve nädal oli samasugune olnud. Ei meeldi lihtsalt selline ilmavana vingerpuss. Õhtul sai mul sellest villand. Ma võtsin enda fotoasjad ning sammusin üle põllu suure jõe suunas. Peatusin väga vana kase juures, mida olid vaevanud juba aastaid välguhoobid. Kases olid endale kodu leidnud vaablased. Oh imet! Natukene oli näha päikest. Taevas värvus väga mõnusatesse kollastesse toonidesse. Kui olin jõudnud jõe äärde, avastasin et päike on juba väga madalal. Ma teadsin et varsti läheb kottpimedaks, kuid kõigepealt otsustas poolt taevast kattev hiiglaslik pilvemassiiv peegeldada roosasid toonisid, mis tulid loojuvast päikesest. Ahhetasin kõvasti. Jõgi oli värvunud tõepoolest ilusatesse värvidesse. Mõned hetke pärast antud vaatepilt tuhmus ja tuhmus...kuni kadus sootuks. Kiiresti läks pimedaks, eks selles peitubki juba sügisese aja võlu. :)
2 Comments:
väga hästi ajastatud looduses käik Karl
Väga mõnus pilt!
Postita kommentaar