Augusti keskel oli paar kummalist õhtut - välgunooled muudkui rapsisid, kuid heli ei tulnud kuskilt. Eks ma olen põuavälku varemgi kohanud, ent omaette vaatepilt on see alati. Tahes-tahtmata jään peale igat sähvatust ka mürinat ootama ning teadupoolest on ootusärevus kõige jubedam. Siin pildil on äiksepilv juba päris kaugel ja nooli praktiliselt enam näha polnud, aga teatud osa taevast valgustas hetkeks ikka ära.
P.S. Vabandan päevapiltide korduva hilinemise tõttu
Põuavälk
Postitas Kunter kell 22:02
Märksõnad: päeva pilt
Subscribe to:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 Comments:
Ai! Kena valgus ja põuavälgust kui eraldi nähtusest kuulen esimest korda.
Võimas hetk!
Päris hea tabamus tõesti, võimsalt on pilve ära valgustanud, ei arvaksi, et äike väga kaugel on. Põuavälke on kõrge pilvisusega ja selge taevaga öödel vahel isegi 150-200 km kauguselt näha.
Näe tahtsin ja lubasin kah endale,et see suvi proovin ja jändan teha äikese pilte, aga ei miskit:)
Ilus.
Postita kommentaar