Parima valguse pilt- septembrikuu

7vaadet meeskonna arvates on septembrikuu parima valguse pildi autor Siim Kannistu fotoga "Vaba". Braavo!
Kui tavaliselt on parima valguse piltidel peateemaks maastik, koos lummava valgusega, siis septembrikuus on tabatud graatsiline loom kuldses valguses. Ilus loom, ekstra magusas valguses!

Siim oli nõus ka vastama küsimustele
Kas Sinu jaoks on olulisem hetk või valgus?

Mõlemad on võrdväärselt olulised. Tõsi küll, enamasti lähen hetki püüdma minu jaoks "õige" valguse ajal, olgu siis hommiku- või õhtupoolikul, kuid, kui pole hetke, siis pole ka valgusest tihtilugu kasu.

Kas Sinu arvates pakub loodus sageli, või pigem harva, jäädvustamiseks häid valgushetki?

Pigem harva ja see ongi hea, sest vastasel juhul poleks need jäädvustused nii nauditavad, sest silm on harjunud heade valgushetkedega. inimene vaimustub ikka seda enam, mida vähem ta midagi sarnast varem kogenud on. Seetõttu tekitavad need harvad momendid, mil fotograaf on ise suutnud hea valgushetke jäädvustada, inimestes võimsamaid emotsioone.

Parima valguse pildi kirjeldus
Pilt on tehtud Matsalu rahvuspargis 20. septembril poolteist tundi peale päikesetõusu. Öösel hakkas juba vaikselt udu tekkima ja seega muutus varajane ärkamine peaaegu kohustuslikuks. Eesmärk oli minna Kloostri vaatetorni maastikut pildistama. Kohale jõudes oli esialgu pisike pettumus, sest loodetud udu oli tuule poolt peaaegu minema pühitud. Vaid hõre udu kattis luhaniitu, kus metskitsed rahulikult sõid. jälgisin neid natuke, et aimata, kuhupoole nad liikuda võiksid, ja seadsin end sisse nende trajektoori lähedale. Hõre udu tuli paremini esile ja värvus kuldseks, kui päike selle tagant paistma hakkas. Mõtlesin, et taustaks oleks see äärmiselt ilus, ja jäin sobivat hetke ootama, mil metskitsed minu ja selle kuldse udu vahelt läbi jalutaksid. Sääsed sõid, jalad olid märjad ja külmad ning liikumatult kükitamisest kanged, kuni metskitsed soovitud kohta jõudsid ja oma esimesed klõpsud tegin. Olin ligi 30m kaugusel neist ja üks neist kuulis katikuklõpsu ning asus mind jälgima. Järgmise klõpsu järel muutus ta veel umbusklikumaks, pööras ringi ja hakkas hüpeldes omaste juurde tagasi liikuma. need hetked, mil kits oma paar hüpet tegi, jõudsin veel kaameraga tabada ja sealt see pilt sündiski. Paari hüppe järel metskits rahunes ja jäi mind mõneks ajaks veel jälgima. Otsustasin neid rohkem mitte segada ja liikusin vaikselt luhaniidult minema, sest kaameraekraanilt pilte üle vaadates oli juba saadud kaadrite üle niigi hea meel :)

Siim Kannistu "Vaba"