Raamatusoovitus: ''Minu fotohaigus ja selle tagajärjed''

Alari Kivisaarel ilmus sel nädalal fotoraamat ''Minu fotohaigus ja selle tagajärjed''. Esitasimegi autorile paar küsimust seoses raamatu valmimisega.

1.) Kes on fotograafia mõttes teid kõige rohkem mõjutanud?
Ma olen selles mõttes huvitav frukt, et ma praktiliselt ei vaata kunagi maailmakuulsate fotograafide pilte. Ma isegi ei tea nende nimesid ega kodukaid. Samuti ei konda ma ringi välismaisetel fotosaitidel praktiliselt mitte kunagi. Tean, et väga paljud seda teevad ja pidevalt. Põhjus pole mitte selles, et mind ei huvitaks vaid mul pole lihtsalt aega. Paari sõbra kodukal hoian ikka pilku peal, et kus ta on käinud ja mida saanud. Sven Zacek on mees, kelle käekiri mulle meeldib ja kellelt tahes-tahtmata ehk midagi külge on jäänud.

2.) Kust tuli mõte panna kokku raamat?

Eks mul miski raamatu mõte kusagil kuklas ikka on tuksunud. Kui kirjastus minuga ühendust võttis ja idee välja käis, haarasin sellest rõõmuga kinni. Seda enam, et nende visioon sellest, milline raamat peaks hakkama välja nägema, minu mõttega kenasti kattus.

3.) Mille poolest see raamat Teie arvates erineb seni Eestis ilmunud fotoraamatutest?

Raamat erineb päris palju neist, mis siiani Eestis üllitatud. Esiteks, piltide valik on hästi kirju. Kui tavaliselt on fotoraamatutel mingi kindel teema (loomad, linnud, raba jne.), siis siin see puudub. Püüdsin valida pildid nii, et uue lehe ettekeerates oleks alati mingi uus elukas või vaade. Oleksin võinud panna näiteks tetredest 10 pilti aga panin ainult ühe. Tõsi, kotkaste ja lunnidega natsa patustasin :)

Ja teiseks, jutt mida raamatus räägin, on samuti kõike muud kui see, mida tavaliselt loodusfotoraamatutes kohtab. Võib isegi öelda, et autobiograafiline. Minu eraeluga seotud seigad on siiski kõik otseselt või kaudselt seotud minu fotohobiga. Ning kolmandaks - raamat pole eriti paks. 144 lehekülge ja sadakond pilti. Hea kerge lugeda, lehitseda ja odav osta.

4.) Kas on plaanis piltide kuhjumise korral ka uus raamat kokku panna ning kui kaua vaba aega võttis antud raamatu kokkupanemine?

Ei usu, et mõni fotoraamat niipea veel sünnib. Aga mine tea, kui mingi hea teema pähe turgatab ja kirjastus huvitatud, siis miks mitte. Piltide taga asi ei seisakski. Mul neid arvutis 20 000:) Mingi teema lisaks piltidele võiks raamatus veel olla. Näiteks mõni reisikiri vms. Ega lihtsalt ilusaid pildiraamatuid Eesti suuruses riigis oma lõbuks välja anda pole mõtet. Midagi peaks ikka müüma ka. Raamatu valmimine on üsna raske ja aeganõudev protsess. Selle raamatu valmimine võttis aega 9 kuud ja kõik need 9 kuud oli ka kogu aeg jandamist. Kannatas muu töö- ja pereelu. Aga arvan, et vaev oli seda väärt. Ikkagi päris oma raamat!:)

Nagu Alari juba eelnevalt mainis, siis tõepoolest, piltide valik raamatus on suhteliselt kirju ning see on üks asi, mille poolest ta erineb teistest hetkel müügil olevatest loodusfotoraamatutest. Raamatupoes sirvisin kiirelt toda teost ning silme eest läks tol hetkel küll kirjuks, kuid hiljem pidin siiski tõdema, et see piltide mitmekesisus on pigem meeldiv. Üks asi, mis kindlasti meeldis, oli see, et tekst ei olnud ainult loodusekeskne vaid kirjas oli ka Alari seikasid ning seisukohti. Sõnavara on lihtne ning tekst kaasahaarav, seega on kerge lugeda. Plussiks on tõepoolest raamatu taskukohasus ja ka see, et ta mahub kenasti ära riiulile. Miinuseks võiks lugeda selle, et pilte ja teksti oleks võinud rohkem olla, kuigi see 144 lehekülge on sisukalt üles ehitatud. Üldmulje on väga hea ning soovitan teistelegi oma riiulites antud raamatule ruumi teha.