Sügisel muutub meri rahutuks. Rahutu meri tähendab laineid ja lõputut kohinat. Päeva lõpuks on väga imelik pugeda autosse ja ukse sulgedes astuda nagu teise maailma, kus ei ole enam seda pidevat kohinat. Ma mõistan küll, miks paljud mererahvad, kes näiteks on harjunud elama saarel, ei saa mandril kuidagi asu. Midagi oleks nagu puudu. Puudu on see igavene loksumine.
Sellega seoses tuleb mulle meelde üks lugu, mille mulle isa kunagi ammu jutustas. Nimelt olnud kuskil teises riigis elamurajoon otse raudtee kõrval. Igal öösel kell 3 sõitis sealt alati rong mööda. Inimesed olid sellega harjunud ja magasid rahulikku und. Ühel öösel rongi aga ei tulnud. Peagi hakkasid politseis tirisema telefonid, millele helistasid murelikud elanikud. Kõik nad väitsid, et midagi on juhtunud, kuid nad ei oska öelda, mis see on.
Rahutus
Postitas Sven Z. kell 18:19
Märksõnad: päeva pilt
Subscribe to:
Postituse kommentaarid (Atom)
3 Comments:
Päris vihased lained on pildile püütud. Ise ei ole sügisel mere ääres käinud ja lainakära kuulnud, kunagi võiks aga selle retke ära teha.
Hehe, ma arvan, et saaremehed nagu näiteks Kunter ainult naeravad nende lainete peale :)
Aga jah soovitan kindlasti ära käia. Kui on head pilvealust ilma, mis lubab terve päeva pildistada, siis harjub selle kohinaga ära ja pärast auto ust kinni tõmmates on tõesti selline tunne nagu lõikaks endal kõrvad otsast.
Ma tean mida sa tunned:)
Postita kommentaar