Talvevaheaeg pildis ja kirjas

Esimene päev

Ärkasin kell pool kümme. Kraadiklaas akna taga näitas -14 kraadi, pilvitu. Päike kerkis vaevumärgatava sambana naabrinaise õunaaia kohalt üles. Võrreldes suvise kella kolme ajal ülestõusmisega, tundus kella poole kümne ajal tõusmine lausa naeruväärselt hilja. Kähku karupüksid jalga, kerge hommikune linnupete ning juba olingi väljas. Pildistamisest looduses ei tulnud paraku midagi suurt välja, sest akud olid peaaegu tühjad. Loomadest nägin hallvarest üle põllu lendamas. On suur õnn aasta esimesel päeval kas või mõne pildi teha.

.



Teine päev

Hommikune retk ümber maakodu tõi mälukaardile teistmoodi lumehelbe pildi- kandlilise. Pildistamise käigus hiilis külm salapäraselt suure varba sisse ning kõditas naljakalt. Külmapoiss hoidis ennast -17 ja -19 kraadi vahel. Kui jõudsin koju, märkasin tihaste ärritavas olekus kädistavat heli. Linnud lendasid lausa kambas ümber suurema tombu. Üllatus oli suur, kui avastasin, et värbkakk koos saagiga kodukoha aeda on lennanud. Kaku ohver- koduvarblane, oli peaaegu sama suur, kui värbkakk ise. Mõnda aega kase- ja õunapuuokstel keksinud, vupsas euroopa väikseim kakuline kase küljes oleva kuldnokapuuri sisse. Wikipedia väitel kasutavad värbkakud talvel kuldnoka pesakaste oma saagi hoiustamiseks. Loodan, et kakk kutsub endale kaaslase külla ning loovad kevadel pere. Vot see hakkaks küll eksameid segama.

Kolmas päev


Valmis värbkakust luuletus

Õues toimub kisa-kära,
tundub,et midagi on paigast ära,
värvuliste õhuruumi sisenes röövel,
keda metsas tuntakse nime all "höövel".

Värbkakk koos saagiga lendas puuri,
et täiendada oma talvevaru veelgi.
Hiljem lind jäi kodulävelt silmama ümbrust
ning nägi kõrgelt, kuidas naabrinaine vannis võttis kümblust.

Nüüd kakul hea oli meelgi
ning söögiisu kasvas veelgi.
Kui kõht täis, sättis ta ennast magama,
et järgmisel päeval jõuaks saaki taga ajada.

Neljas päev

Viisin loomade söödaplatsile vilja. Platsil, kus suvekuudel oli näha rohket tegevust, polnud talvel kõrge lume tõttu keegi käinud. Eks süü ole minul, sest ei ole metsloomadele kooli kõrvalt regulaarselt toitu käinud viimas. Põgus metsatiir tootis jänese kuju meenutava pildi. Pildistamist jätkus kauemaks, kuna ilm oli pehme, ega kurnanud kaamera akusid nii palju, kui eelnevatel külmadel päevadel. Sellegi poolest pidin leppima metsast välja tulles ühe pildiga.

Viies päev

Täna oli eeltöö päev. Meisterdasin 6m pikkuse ridva, kuhu käib kaamera koos lainurkobjektiiviga otsa.

Kuues päev

Sain kaameramasti üles panna. Ootasin kaks tundi kaku saabumist, käes pesunöör, iga hetk valmis nöört tõmbama, et katik lahti päästa. Jahi lõpuks pinid küll leppima 46 ühesuguse tegevuseta pesakastipildiga. Sel ajal, kui ma liikumatult põõsa varjus kükitasin, lendas kari siidisabasid eemal oleva õunapuu otsa ning kõik hakkasid maiustama mädanenud õuntega.

Seitsmes päev

Pilti ei saanud, kuid kirjutasin töövarjupäeva (sügisel käisin elukutselise loodusfotograafi juures) teksti lõpuni. Plaanis on artikkel saata ajakirja Loodusesõber, eks vaatab hiljem, ms nad kostavad.

Kaheksas päev

Maakodu lähedal asuvas metsas sain pildi, mis kujult meenutab golfikeppi. See pilt tõmbas ühtlasi kooli talvevaheajale joone alla.