Kõndides kaunil kodumaal

Laiuse voorelt Emumäeni
20.07.2010-21.07.2010

Käisin koos sõbra Helduriga kahepäevasel retkel Laiuse voorelt Emumäeni. Mõlemal päeval rändasid taevas pilvetupsukesed, mis tegid meele heaks ja jalad kergeks. Mõnus oli matkata. Hea oli see, et tee pikkus ei olnud väga lühike, kuid samas küllalt pikk, et pidi natukene ikka pingutama ka. Sai matkata, sai pildistada, sai olla.

Fotograafilises mõttes oli see matk hariv- leidsime uue akude laadimisviisi. Jätsime tühjad 350D akud kolmeks tunniks päikese kätte soojenema ja ohh imet- varem olnud tühja akuga sai veel 45 pilti teha. Siit ka väike soovitus looduspiltnikele, kellel aasalolles saavad akud tühjaks- jätke akud päikese kätte soojenema. Mõned olulised kaadrid saab ikka veel teha.

Kõnnin ja kõnnin,
talla all tolmumas eestimaine liiv,
olen juba suur ja enam ei tönni,
aeg see möödub kui üks viiv.

Tee läheb edasi mis ei lõppe siin,
jõe kohal lendab sinine kiil,
parimat puhkust on raske ette kujutada,
kui rännata jalgsi koos hea tujuga.

Kuuma päeva puhul vajasid kõik elusolendid vett. Ka kapsaliblikad olid pundikesi jõekaldale tulnud kosutavat rüübet võtma.

Matkasellid esimese päeva õhtupoolikul Pedja jõe kaldal. On käimas söömis- ja puhkeaeg.

Päev algas rahulikult.



Uduvikerkaar. Pildistamise hetkel oli kell seitse läbi hommikul ja udu hakkas taanduma. Päike tõusis selja tagant. Tekkis uduvikerkaar. Meie mees Kunter on uduvikerkaarepildi ka enne 7vaatesse pannud. Äratundmisrõõm oli suur.



Väike-Maarja tuletõrjujad vaatasid Emumäe tornist, kuidas Käru või Imukvere kandis suitsu tevasse tõuseb. Emumäe torni naisvaht rääkis ühtedele, et vanasti käisid metsavahid tornis kaks korda päevas vaatamas ümbrust, et tulekahju saaks võimalikult ruttu kahjutuks teha.


Vaade Emumäe tornist. Nimetissõrme all laiub Laiuse voor. Sealt me tulimegi.



Mitte kõigil ei läinud retk nii õnnelikult nagu meil.




Kaader Emumäe vaatetorni juurest. Laiuse voorelt Emumäeni käidud!