Reis Ruhnul

Kolm 7vaadet liiget käis fotoretkel Ruhnus. Oma muljetest sõnas ja pildis pajatavadki nüüd osalejad.

Karl

Welcome to Pattaya! Tegelikult mitte. Ma mäletan seda hetke kui Meelis mulle esimest korda Ruhnust rääkis. Ta mainis muidugi saviherilasi ning ütles, et sinna võiks kunagi minna. Olen näinud toda saart televiisorist ning ta tundus üsna pisitillukene. Plaan Ruhnule minekuks oli olemas juba eelmine aasta, kuid kuna võimalusi sinna minekuks oli üpriski vähe, siis tuli jätta minemata. See aasta mainiti Ruhnut uuesti ning kuna Munalaiust alustati samuti laevareise LiLiga Ruhnu, siis tuli ka nõustuda tolle reisiga. Reis võttis aega 5 tundi. 5 Tundi loksumist palava ilmaga ning silme ees oli kõigest üks üliterav pilt hülgest, mis oli kusagilt ajakirjast välja hakitud. Näha saart pärast nelja tundi oli suur kergendus. Laevalt maha astudes tuli haarata kobinate järgi, mida oli meil ikka tosinainimesejagu. Jõudsime kõndida sadamast kodutalu poole ligemale 300 meetrit ja olime juba kurnatud. Õnneks võttis meid peale vahva bussijuht Mitja, kes pakkus meile priiküüti. Uhke vend see Mitja. Talukohta jõudes võttis meid vastu perenaine. Kohe alguses käisime ära Kuunsi rannas, mis oli minu jaoks ilus. Tegime ära ka esimesed pildid ning pisut isegi suplesime. Meile sai selgeks juba esimesel päeval, et sääskedest Ruhnu saarel puudust just ei saa olema. Õhtul jõudsime ära käia ka Norrkeldis.

Teisel päeval külastasime Ruhnu kirikuid ja muuseumit, seega oli meil justkui päev täis kultuuri. Võtsime ette Överkirke, kus võis kohata mõnusaid varjualasid ning punast kivi. Õhtul külastasime esmakordselt Limo randa, kuid valisime taaskord sääserohke tee. Tegelikult on kõikidel metsavaheteedel paras kõmakas sääski, niiet vältida on neid peaaegu et võimatu. Limo oli õhtul vaikne, kui välja arvata ''laulvad liivad''.

Kolmandal päeval oli paganama soe, seega logelesime lihtsalt Kuunsis. Kuna ööd olid telgis magamiseks väljakannatamatud, siis tuli meile idee veeta vähemalt üks öö rannas. Nõnda läkski. Vedasime perenaise teadmata magamiskotid ja muud kobinad Överkirkesse ning püüdsime jääda magama. Villemil ei olevat see väga hästi välja tulnud, kuna ka rannas oli tohutult sääski. Parim oli ööbimise juures see, et kell neli hommikul olime päikesetõusu ajal otse rannas, fotokott oli käe kõrval ning me lihtsalt ei viitsinud pilti teha. Mõnus.....

Neljas päev algas siis Överkirke rannas. Hommikul jagelesime juba mööda randa makrotada. Mul õnnestus esimest korda elus kohata ninasarvikpõrnikat, kes tegutses kõdunenud puude läheduses ja neid oli seal veelgi. Äge, mõtlesin endamisi. Taaskord leidsime end ka Kuunsi rannast, nõnda ka õhtul. Õhtul viskas pisukese loojangu mõne pilvetriibuga ja kaugel oli kuulda tugevat kõminat.

Viiendal päeval võtsime ülesandeks külastada Holma kanti, kus asuvad heinamaad ning roostik. Jalgsimatk võttis koos päikesega võhma välja pisukeseks ajaks. Meile vaatas otsa sadu kui mitte tuhandeid kajakaid. Mõtlesime, et pärast säärast retke oleks taaskord huvitav minna Limosse vedelema. Mõeldud-tehtud. Limost rändasime edasi Överkirkesse ning tagasi kodutallu. Õhtul läksime Kuunsi, lootuses kohata mõnusat loojangut ja selle me sealt leidsimegi. Meile pakkusid priisõitu Eesti Energia elektrikud oma traktoriga. Suur tänu neile. Pärast matka sai ka korralikumalt magada. Kuna öösel oli pilves ja samuti ka hommikul, siis ei soojenenud telk üle.

Kuues päev oli ühtlasi ka viimane päev saarel. Sõime korralikult kõhud muulukatest täis, käisime Kuunsis ja pakkisime asju. Peagi oli aeg selle sama Liliga saarelt lahkuda. Merel oli tunda ka lainetamist. Vahepeal oksendati, nuteti, löödi enda päid vastu lage ära, vesteldi kapteniga, jälgiti värvitud küüntega taksi. Läbi oli see reis.

Kui on suur soov vältida ebameeldivaid jutuajamisi, siis tuleks Ruhnul kindlasti vältida Ruhnu poodi, kuna too koht jättis endast mittesõbraliku mulje. Pigem minna Liise poodi, kus ka hinnad tunduvad odavamad. Keskkonnaministeeriumi inimesed ütlesid, et Ruhnus on iga pikema aja tagant jõle sääserohke aasta. Sel aastal oligi see aeg. Putukatõrjevahendeid saarel väga müügil pole, seega tuleks enda kraam kaasa tirida või kohapeale tellida. Kindlasti tuleks jälgida ka Ruhnu teisi vaatamisväärsusi- kasse; mälestusmärki, mis on pühendatud kõikidele Ruhnul teelt väljasõitnud ajamijuhtidele; Ruhnu karu eest hoiatavad silti; Liise poe taaraladu jne. Saarel on olemas ka tänavavalgustus. ;)

Kui tekib küsimusi Ruhnu või Ruhnul käigu kohta, siis vastame hea meelega.

Esimest korda sai nähtud ka seda toredat elukat- Ninasarvik-põrnikat.

Mell supelmanu Kuunsis.


Kuunsi roodžunglites rändamas.

Kuunsi.

Överkirkes.

Kuunsi

Meelis

Võtsin Ruhnulkäiku preemiareisina. Olin seda retke oodanud üle kolme aasta. Nüüd käidud. Ilm saarel oli võrratult soe ja suvine. Vaid üks öö väänas Ilmataat pilved veest tühjaks. Kokku kõndisime saarel maha umbes 80km. Pildistamisega väga krampis ei olnud- suurem osa saarel veedetud ajast kulus vees mõnulemisele ja poistega naljatamisele. Sellegi poolest tootis retk mälukaardile pilte. Ruhnu ruulib!

Veemaailm. Vaiksed lainekesed loksusid mõnusalt Kuunsi rannas. Pilt on tehtud keset päeva, sest siis sain kõige ilmekamalt pildile valguse ja varju mängu. 135mm, iso100, f10, 1/125sec

Överkirke rand meenutas lõunamaist kuurortit. Ometigi leiab valge liivaga randa ka omal kodumaal. 15mm, iso100, f13, 1/25sec+ Hoya Pro1Digital 82mm

Rahulik õhtupoolik Limo rannas. 17mm, iso100, f25, 0.2sec+ 0,3Lee hall järsu üleminekuga kiilfilter

Angervaksi poolt uimastatud kuldpõrnikas südasuvisel aasal. 15mm, iso125, f14, 1/20sec+ Hoya Pro1Digital 82mm

Holma rannas leidsin rannale uhutud adrus vahva kujundi mehest, kes piilus kivi tagant välja. Tegelt kadreerisingi nii, et jääks mulje, et mees piilub. Ega mehel teist nägupoolt ei olnudki. Loodus oli vorminud inimese moodi näole silma, kulmu, nina, kõrva, habe, huuled, juuksed, sünnimärgi, kroblelise naha ja ninasõõrmed. 135mm, iso200, f14, 1/60sec

Kuunsi rand pakkus ilusaid hetki nii kõrvadele kui ka silmadele. 105mm, iso200, f11, 1/80sec


Panoraam kuuest kaadrist. Kuunsi rannas saime nautida retke kaunimat loojangut. 12mm, iso160, f8, 1/13sec+ 0,3Lee kiilgfilter

Kuunsi randa külastasime nii esimest kui ka viimast korda sellel retkel. Pilt on tehtud päeva kõige valusama valgusega ajal. 16mm, iso160, f9, 1/50sec+ Hoya Pro1 Digital 82mm

Panoraam kuuest kaadrist. Vasakul olev küngas peaks olema Ruhnu kõige kõrgem maapealne küngas. 17mm, iso100, f16, 0.8sec

Villem

Ähmane unistus Ruhnul ära käimisest on mul olnud juba kaua aega. Ilmselt sai see alguse Ruhnu puukiriku nägemisest Eesti postmargil, mis on välja antud 1994. aastal. Eesti vanim puitehitis peab asuma erilises kohas, arvasin ma. Ikkagi kaugel mere taga, võib-olla, et Eesti kõige eraldatum paik üldse - laev sõidab sinna 5 tundi. Ja tõepoolest, eriline see paik on. Ruhnuga tutvuse tegemiseks on nädal mõistlik aeg, sest selle ajaga jõuab läbi käia terve saare ning elu, olu ja loodusega tuttavaks saada.

Lopsakas niit teel Kuunsisse, kus leidus rohkelt maitsvaid muulukaid.

Liivakiviastang saare idaküljel Överkirke rannas.

Lindude laulupidu. Mujal eriti linde näha ei olnud.

Ruhnu palmide all.