Rumal aju

Minu matemaatikaõpetaja ütles kord, et kui inimene on rumal, siis tal on ka ajus vähe kääre. Õpetaja jutu järgi olevat meie klassi õpilastel hoopistükkis üsna ümarad ajud...

Leidsin metsast seent meenutava kujundi ning kujutasin ette, et sellised ajud ongi rumalad.

Vallid

Eile käisin Kuusiku lennuväljal vanu kaevikud ja tunnelied uurimas, sest suured sügavad augud maa sees tähendavad suuri lumevalle. Nagu teine maailm. Kohati olid aga sügavad kaevikud täis tuisanud ja kui juba niigi paksus lumes veel sinna auku vajusin, siis oli tükk tegemist, et välja saada:)

Looduse Aasta Foto 2010 piltide esitamise tähtaeg läheneb

Eesti tuntuim loodusfotokonkursi Looduse Aasta Foto 2010 piltide esitamise tähtaeg läheneb- 1.märts! Kellel veel saatmata, hea uudis- veel jõuab. Enne piltide laadimist läbi Interneti loe ka reegleid. Eelmisel aastal konkursist osavõtnud töid näeb siit.
Edu konkursil!

Kellele jagatakse sellel aastal hunte?

H I R M

Tegelikult mingit väga suurt hirmu polnudki. Musträstas ei ole selline, kes kardaks pisikest rasvatihast, kuid ta hoiab end vagusi kui lähedusse ilmuvad pasknäärid või harakad.

Eesti Vabariigi aastapäev!

Tänase päeva puhul pidin ikka selle pildi siia lisama. Tegin selle pildi kuskil neli aastat tagasi. Natuke oli küll ausalt öeldes selle jää tekkes inimtegevus mängus. See oli mu esimene foto, mis looduspilt.ee keskkonda vastu võeti.

jalad jalad

Mulle meeldib oma jalgu pildistada, kuidagi mõnnam on vaadata pilti. Nagu istuks ikka seal järsakul ja vaataks taamal olevaid Soome kalamehi.

Päike piilub veebruaripilvede vahelt

Ja need pilved puistavad nii sageli lund, et metsas käimine on muutunud raskeks sumpamiseks, rattaga koolitee läbimisest on saanud sportlik üritus ning lumelabidast peamine treeningvahend. Tänavune talv puudutab mingil viisil kõiki. Samavõrd, kui enne lume tulekut huvitas kõiki, et kuna too talv lõpuks tuleb, siis nüüd tahaks teada, mismoodi tuleb kevad, kui võimsad on sulaveed ja kas see kõik ka sügiseks ära voolab ja sulab..?

Päeva pilt puudub

Kui tihti teil juhtub olukord, mil tulete retkelt tagasi ilma pildita? Täna mul nii juhtuski. Aega oli süveneda, kuid kaamerasse ei saanud talletada ühtegi asjalikku kaadrit. Lumine mets oli vaikne ning raskest lumest lookas. Tuleb tunnistada, et olen viimased retked käinud ringi ühe mõttega, et pilti peab saama. Ilma kaadrita ei tohi koju minna. Vaatlemine ning ümbruse nautimine on jäänud unarusse.

Reisielamusi vihmametsast

Andres Joala käis 27. detsembrist 2009 kuni 26.jaanuarini 2010 Lõuna-Ameerika Prantsuse Guajaanas. Küsimusi reisi kohta esitas Meelis Kalev, vastas Andres Joala.

Kuidas sattusid Guajaanasse?

Guajaanasse sattusin töökuulutuse kaudu. Oli vaja inimest, kes läheks Guajaanasse liblikaid püüdma. Tundsin inimesi, kes varem käinud ja kaua ei mõelnud, kui minult küsiti, kas tahan kaasa minna. Sellise rikkaliku looduse keskele minek oli olnud minu üks suurimaid unistusi.

Laager, mis sai oma energia päikesepatareidest

Mis oli Sinu tööülesanne? Kuidas töö välja nägi?

Peamine tööülesanne oli panna üles valguslõks ja aidata putukaturistil püüda erinevaid mardikaid ja liblikaid. Töö alla käis ka laagris asjade korrashoid. Aga üldiselt kell 16:00 pandi valguslõks üles, et keegi teine seda kohta endale ei võtaks. Konkurents oli seal tihe. Kell 18:00 läks pimedaks ja alates umbes kella 22:00 õhtul hakkasid tulema väärtuslikumad putukad lõksu juurde.

Valguslõks ja öine liblikapüük

Lisaks putukate kogumisele sa ka pildistasid Amazonase vihmametsades. Mis fotovarustus sul kaasas oli? Kas tehnika pidas vastu?

Minu fotovarustuseks oli Canoni 350D peegelkaamera, lisaks kit objektiiv, Kenko vaherõngad ning Sigma 100-300 mm f4 teleobjektiiv. Varustus pidas enam-vähem vastu. Vihmametsas on õhuniiskus suur ka siis, kui parasjagu vihma ei saja. Kui oli sadanud järjest tunde, siis tuli niiskus akendest ja ustest sisse nii, et avastasin - isegi fotokas kotis oli niiskusega kaetud.

Kas Amazonase vihmametsas tekkis pildistamise või loomade kogumisega probleeme?

Suurim probleem oli see, et ei saanud kõike lihtsalt pildile. Enamus loomi ja putukaid on ülimalt kiired (v.a. laisik). Heal juhul sain pildile iga 5nda tegelase, kes ette sattus. Džunglis on väga suur probleem ka valgusega ning jõudsin järeldusele, et mida valgem on objektiiv, seda parem.

Laisik

Sul on plaanis minna Guajaanasse tagasi. Mis muudatusi varustuse poole pealt teeksid?

Tõesti on plaan tagasi minna. Varustuse pealt teeks ideaalis muudatuse objektiivi valiku suhtes. Nagu enne sai mainitud, on seal vaja väga suure valgusjõuga objektiivi ja kohati jäi minu teleobjektiiv nõrgaks. Üldiselt, kui juba sellisesse kohta pildistama minna, on soovitav hankida nii hea varustus kui vähegi võimalik.

Millist fotoalast nõu Sa annaksid inimesele, kellel ees retk Amazonase vihmametsa?

Kindlasti tuleks kaasa võtta hea makro- ning teleobjektiiv. Ning mida suurema valgusjõuga, seda parem. Ja kõige tähtsam- mida veekindlam, seda parem. Canon on õnneks suhteliselt veekindel. Sellises kohas pildistamine on fotokale tõsine proovikivi ja iga kord, kui pildistamine lõppenud, tuleks fotokas ära puhastada.

Palun räägi enda kõige ärevamast pildistamisseiklusest Guajaanas?

Kõige ärevam pildiseiklus oli ilmselt herilastega. Kõndisin kogemata herilasepesa otsa, mida ma ei näinud, kuna pesa oli lehe all. Hetkega oli 200-300 herilast minu ümber õhus tiirlemas. Üllatuslikult ei saanud üheltki nõela. Sel hetkel käisid igasugused halvad mõtted peast läbi. Alati tuleb vaadata igat sammu ette, et kellelegi peale ei astuks või kedagi ei ärritaks. Ärev oli ka pildistada Bullet anti (nime saanud selle sipelga hammustuse järgi, mis teeb meeletut valu, mis kestab intensiivsena järgmised 2-3 päeva). Tema hammustust peetakse sama valusaks, kui keegi sind tulistab.

Olenemata sellest, et Prantsuse Guajaanas on ohtlikke loomi, soovitan kõigil sinna võimalusel minna. Kui vaadata hoolikalt enda ette, ei juhtu midagi halba. Sealne loodus on lihtsalt fantastiline. Ja loomulikult mitte kunagi ei tohiks välja minna ilma kaamerata. Alati, kui mul kaamerat kaasas ei olnud, tekkis väga häid pildivõimalusi nagu ikka.

Titanus giganteus. Selle mardika eest võib turul saada Andrese sõnul hinnanguliselt kuni 30 000 Eesti krooni!

Härmas jäsemed

Ilus on ikka küll see lumi ja härmatis, aga koguaeg hinges kripeldab, et ei ole piisavalt seda talve veel jäädvustanud ja ega sellist kogust lund ongi vist üsna keeruline kõike üles pildistada:)

Raske koorma all

Paljud taimed on praegusel ajal ikka väga raske koorma all, mõned kahjuks alistuvad ning peavad lumele alla vanduma. Paljud soovivad lume kadumist, kuid selle üle tuleks ikkagi pikemalt järele mõelda.
Kas tulevad ka järgmised talved nõnda vägeva lumevaibaga? Millal viimati domineerisid mitu kuud järjest miinuskraadid, ilma sulata? Millal oli viimati saarlaste jaoks korralik talv? Kas hommikul väljaminnes on parem kui on nn 'novembriilm' või krõbe pakane, mis hommikul korraliku värskusesüsti annab?
See, mis on, see on. See mida pole, lihtsalt pole, kuid küllap kunagi tuleb. Tuleks olla rahul praeguse ülimõnusa talvega. See ei tähenda muidugi seda, et kevadest, suvest või sügisest ei võiks unistada-loomulikult võib, kuid iga asi omal ajal. Ega see kevad päris kaugel nüüd olegi, päike juba varakult väljas. :)

Toonid

Siit-sealt juba kostavad hõisked, et aitab talvest ja võiks juba kevad alata. Veidi hakkab ära tüütama küll, ent hiljutised ilusad ilmad koos õrna lumesaju ja härmas puudega tuletavad ka talve ilu meelde. Lappasin oma eelmise aasta pilte ja märkasin, et isegi suhteliselt ühevärvilised pildid tunduvad tohutult kirjutena praeguse valge talve ajal. See lihtne pilt tavalisest metsaalusest on mulle juba ammu meeldinud, kuid alles nüüd, märgates rohelise värvi erinevaid vorme, pidasin seda väärt avaldamiseks.

Live View

Peegelkaamerate üks viimaste aastate uuendusi on Live View funktsioon. Kui on veel keegi, kes ei tea millest jutt, siis saab täpsemat infot siit. Minul oli ja on selle funktiooniga Canon 40D. Mõtlesin, et panengi siia natuke kirja enda kogemustest ja miks see uuendus mulle meeldib.

Kõige rohkem kasutan ma seda makro piltide tegemisel. Parim asi selle juures on see, et LCD ekraanil saab kuni 10x soovitud kohta suurendada ja siis manuaalselt teravus paika panna. Näiteks vaskul olevat pilti ei ole võimalik AF-iga teravustada, sest piisa seest paistev terav lilleke ei ole piisaga samal tasapinnal vaid natuke kaugemal. Kui ei pea tuule pärast muretsema, siis on teravus 100% seal, kus sa soovid ja lisakontrolli ei peagi alati tegema, sest see, mida sa LCD ekraanil teravana näed, on ka pärast pildil terav. Nii aga ei ole see alati läbi pildiotsija vaadates st. et kui mattklaasil olev pilt on ideaalselt teravustatud, siis ei pruugi alati pilt ka terav tulla. Sama asi ka AF-iga - sa võid väga täpselt punktiga õigesse kohta teravustada, aga näiteks minu 70-200mm tervustab automaatselt 2 cm ettepoole:D Need probleemid tekivad siis, kui näiteks peegel, mattklaaas, teravustamissensor või kõik korraga on millegipärast paigast ära. Liskas ei ole objektiivi teravustamismehhanismid alati ideaalsed. Seda kõike saab lasta kalibreerida ja ilmselt ma peangi seda kunagi tegema. Live view-d kasutades pole aga sellised probleemid lihtsalt tehniliselt võimalikud, sest objektiivist tulev pilt "lendab" otse sensorile.


Kuna juba mainitud tuul on üks suurim nuhtlus makro-fotograafile, siis on ka selle nö leevendamiseks väike nipp. Tuleb panna fotokas statiivile, tervus paika ja valida live view-l 10x suurendus ning võtta distantspäästik kätte ja olla nö „laskevalmis“. Kui tekib tuulevaikne hetk, siis vajutada päästikule. Kuna sa näed objektist 10x suurendust, siis on iga väiksemgi tuulest tingitud liikumine näha, mida palja silmaga mõnikord ei näegi, aga piisavalt, et pilti udustada. Tuulevaikne hetk võib kesta alla poole sekundi, aga kui valmis olla, siis live view-ga on seda hetke poole lihtsam püüda. Lisaks, kui live view on sisse lülitatud, siis ei pea eraldi peeglieellukustust kasutama, sest peegel juba ongi üleval ja tuulevaiksel hetkel päästikut vajutades kuuldub ainult õrn katiku klõps. Nii on maksimaalselt kaamera vibratsioonist tekitatud udusus minimaliseeritud. Sellist tehnikat kasutasin näiteks kõrvaloleval pildil.

Kolmandakse teravussügavuse eelvaate nuppu all hoides annab LCD palju parema ettekujutuse teravusalast. Jällegi saab 10x suurendusega üle vaadata, millised objektid jäävad teravad ja vajadusel ava korrigeerida. Muidugi saab pildiotsijast ka vaadata, aga kui ava näiteks 16, siis on ikka üsna pime ja ebamugav sealt läbi vaadata. Live view-l jääb heledus samaks (kui muidugi liiga pime ei ole).

Teine koht, kus ma live view-d kasutan, on maastikute pildistamisel. Eriti siis, kui on vaja kiirfiltrit kasutada, sest teravussügavuse eelvaate nupuga on väga hea kiilfiltri üleminek paika sättida ja näeb kohe reaalset tulemust. Kui tavaliselt maastikute pildismisel peegli eellukustus sisse lülitada, siis ei näe pildiotsijast midagi läbi ja kui näiteks tahta rannale tulevaid laineid pildistada, siis võib ainult aimata, kus maal laine kaadris on. Kui aga live view-d kasuatada, siis näeb täpselt millal päästikut vajutada.

Muidugi kiirelt liikuvate lindude ja muu sellise pildistamisel on tavapärane, läbi pildiotsija pildistmine ja teravustamine, hulga parem ja mugavam, aga kogu selle jutuga tahtsin seda öelda, et live view on väga mõnus ja abistav "tööriist", eriti makrofotograafidele. Ostes ma ei pidanudki sellest funktsioonist suurt lugu, aga praegu on küll üsna asendamatu vidin minu puhul. Esimesel kaameral 400D-l seda ei olnud ja sai siis ka kõik pildid tehtud, aga nüüd kui olen 40D-ga harjunud ja vahel 400D kätte võtan, siis on ikka natuke imelik küll:)

Jaanuarikuu parima valguse pilt looduspilt.ee lehelt

Ae loodusfotosõbrad!
Jaanuarikuu parima valguse pildi autor on Toomas Kull pildiga "Külm loojang". Hea töö!

Kas Sinu jaoks on olulisem hetk või valgus?

Valgus on olulisem. Hetke saab tekitada, kui jalgadele valu anda ja õiges kohas olla.
Eks ikka mõlema kokkulangemine on tähtis. Valguses on omad napid hetked, mida jäädvustada või niisama nautida.

Kas Sinu arvates pakub loodus sageli, või pigem harva, jäädvustamiseks häid valgushetki?

On sellised kohad, kus valgus näitab ennast paremini. Nendes kohtades võib iga päev näha midagi erilist. Olenevalt aastaajast ja aastast on erinevus suur. Lumine talv on hetkede jahtimiseks ideaalne.

Parima valguse pildi kirjeldus

"Külm loojang" ei ole juhuslik pilt. See koht on alati hea valgusega ja puud olen korduvalt passimas käinud. Külm ilm andis loojuvale päikesele samba ja tekitas puu võrale halo.
Oma osa andis puul olev härmatis. Varjud lumel ja päikese sammas tekitasid aimatava kolmnurga. Ülemine tume pilvepiir võimendas seda. Lihtsalt oli aeg pilt ära teha.

Toomas Kull "Külm loojang"