Maris Pedaja seitsme noorpiltniku küsimuse vastused

Tere looduse- ja fotosõbrad!

Alates tänasest kuni määramata ajani hakkab 7vaadet leht avaldama küsimus-vastus laadis sissekandeid Eesti noorlooduspiltnikke kohta. Oleme koostanud noortele teistmoodi küsimused, kui need on täiskasvanutel. Esimene 7vaadet noorpiltniku küsimustele vastas Maris Pedaja(sünd 1996). Marisele meeldib reisida ja otsida kaamerasse teistmoodi võttenurki. Pikemalt saate lugeda allpool.

Head järelkasvu- Eesti loodusfoto!

1.Miks otsustasid looduse pildistamisega tegelema hakata?

See otsus ei tekkinud tahtlikult, see on ajapikku kujunenud välja viimase kahe aasta jooksul. 12-aastaselt sain oma esimese kaamera ning tassisin seda igale poole kaasa. Kaadrid tulid ebakvaliteetsed ning ilma kindla mõtteta. 13-aastaselt hakkasin lugema fotograafiaraamatuid ja -ajakirju, samuti proovisin oma töid erinevatele võistlustele saata. Väga tihti läks ka hästi. Ilmselt siis avastasingi, et just loodust on eriti mõnus ja südamelähedane pildistada.

2.Keda või mida Sa loodusest otsid?

Head valgust, õiget hetke ja ebatavalist võttenurka.

3.Kas Sinu tehtud pildid on leidnud ka mõnel konkursil tunnustust?

Jah. 2010. aastal osalesin ma üsna vähestel fotokonkurssidel, ent neist enamuses saavutasin ka midagi. „Looduse Aasta Fotol“ tunnustati minu töö. Järgmisena sain esimese koha „Elu on kino“ konkursil (mis küll kahjuks pole loodusega seotud). Möödunud sügisel sain kolmanda koha „Märka mind!“ konkursil. „Young Photographer Of the Year“ konkursil jõudis mu töö esimese 24 hulka, mis enda meelest on ka väga hea saavutus.
Peale selle on mulle kirjutatud ka teiselt poolt maakera ning palutud luba piltide avaldamiseks, see on alati nii armas olnud.

4.Mis Sulle looduse juures meeldib?

Mulle meeldib see, et loodus on nii mitmekülgne ja omanäoline, samuti on see pidevas muutumises. Põhimõtteliselt saab samast kohast teha lõpmatult palju erinevaid kaadreid. Samas püsivad lilled ja maastikud paigal, nii saab rahulikult oma kaamerat sättida ja erinevaid nurki otsida.

5.Jutusta palun meile enda eredamast looduselamusest.

Esimesena meenub talvine Otepää. Olime trennilaagris, kuhu muidugi oma peegelkaamerat kaasa ei julgenud võtta. Nagunii poleks pildistamiseks aega olnud. Hommikul alustasime varakult trenniga, põhiliselt suusatasime. Kolmas talvehommik oli lihtsalt nii ilus. Taevas oli heleroosa, sinna sekka oli segatud tumeroosasid triipe. Kõikjal hõljus udu ning härmas puud nägid sellel saarekesel keset jäätunud järve lihtsalt fantastilised välja. Oleks tahtnud end kaamera koju jätmise tõttu maha lüüa.
Muidugi on neid eredaid hetki veel olnud.

6.Milline võiks välja näha paik, kus võiksid teha enda parimad loodusfotod?

Paik nr 1: mõni udusse mattunud Eesti raba/mets.
Paik nr 2: välismaa, sinna alla läheksid siis Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Taani, Norra, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Jaapan, Austraalia, Hawaii jne. Mulle tohutult meeldib reisida.

7.Mis plaanid on Sul tulevikus seoses loodusfotograafiaga?
Eesmärk nr 1: oodata ära Valge ja Soe Aeg ning siis kõvasti pilte teha.
Natuke tõsisem eesmärk nr 2: lõpetada väga edukalt põhikool ja gümnaasium, teha ära keeletest ja välismaal ülikoolis fotograafiat õppida (eesmärk nr 2 on natuke lahtine, kuna olen piisavalt noor, et kõike saab veel sada korda ümber mõelda).

Kui palusime Marisel saata meile tema südamelähedasem jäädvustus loodusest, saime postkasti toreda kaadri pealkirjaga "Suureks kasvamine".