Need, kes jäävad

Kured läevad, kurjad ilmad. Haned läevad, hallad ilmad. Luiged läevad, lumi tuleb. Võib jääda mulje nagu lendaks kõik linnud Eestimaalt karge talve kartuses minema, kuid nii hull see lugu õnneks pole. Meil on olemas ka need linnud, kelle häält on võimalik kuulda isegi talvel. Need, kes jäävad.
Üheks sääraseks linnuks on pasknäär. Kirju lind, kelle sulestikus peituvad pealekauba ka meie lipuvärvid. Kuid see teadmine pasknääri elu kergemaks ei tee, talvevarusid peab ikkagi koguma. Tema talvine saatus sõltubki paljuski sügissaakide kogutud hulgast. Põhiliselt kuuluvad tarbimiseks korjatud ning siis ka peidetud tammetõrud. Tammetõrusid võivad pasknäärid korjata ja seejärel ära peita tuhandeid. Muidugi ei jää kõik peidukohad meelde ja ka talvel otsides ei pruugi paksu lume alt peiduurkaid koheselt üles leida, sellepärast võimegi kohata tammepuid kasvamas paikades, kus kõrvalseisvaid tammesid ei leidu.
Talvel kulub põhiline energia muidugi toidu otsimisele ja tihtipeale külastatakse ka väikeste salkadena linnusõpradest inimeste poolt väljapandud linnusöögimajasid. Kui rasvapallid on nõrgalt kinnitatud, siis ei näe pasknäärid mingit muret nende kaasavedamises. Samuti ei jaga pasknäärid just kõige parema meelega toitu liigikaaslastega, väiksematest lindudest rääkimata.
Pasknäär on suhteliselt inimpelglik ja ettevaatlik lind, kuid harakast ehk pisut julgem. Suur tormaja ta ka pole, seega istub tihtipeale valvsal pilgul, peasuled turris kusagil põõsavarjus, oodates esimest ettejuhtuvat turvalist momenti talle huvipakkuva objekti vallutamiseks. Algaja linnuvaatleja võivad nad oma hiireviu imiteerimisega ära petta, vahest ka teised linnud. Kuid ega pasknäär ühe häälitsusega ei piirdu, vaid tema repertuaaris leidub kõiksuguseid kraaksatusi ja vilistamisi. Ainult vahest oskab ta vaiki olla.
Kui aga on soov enda linnusöögiplatsil näha peale pisemate lindude ka pasknäärisid, siis mingit erilist toitu neile riputama või puistama ei pea. Söövad nad kõike seda, mida ka väiksemad linnud. Muidugi võib lisada ehk sügisel korjatud tammetõrusid, mis kaovad hirmuäratava kiirusega. Kui toita lindusid, siis suhteliselt mitmekesise toiduvalikuga ja tuleb endale ka teadvustada, mis ei sobi lindudele söömiseks.