Valmar Voolaid

Foto: erakogu

1. Kuna ja milline oli Sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?

Seda ei saa ma päris kindlalt määratleda millal mul esimene kokkupuude loodusfotograafiaga oli. Kui esimese korralikuma kaamera kätte sain siis sai ka tehtud paar klõpsu loodusest, seda siis filmile ja kaameraks oli Zenit. Loodusega on kokkupuudet olnud juba väiksest poisipõnni east saadik. Nimelt elasin väikses linnas, mis oli piiratud igast küljest paksu metsaga. Metsas ringi kolades jäi silma ikka mõni loomajälg. Näiteks karu käpajälje nägemine pani väiksena jalad värisema igatahes. Mõnikord võis ka õhtuti kuulda kuidas hundid ulgusid. Nüüd on muidugi sealkandis kõik niivõrd palju muutunud, et karude tegevusest jälgi leida on väga keeruline ja ei usu ma, et neid huntegi enam kuuleb seal.

2. Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?

Juhtus ükskord nii, et pidin pildistama hülgevaatlust ja hülgeid. Koht kus see toimuma pidi, asub mu kodust vähemalt 30km kaugusel. Pakkisin kodus kõik vajalikud objektiivid ja muud tarvikud fotokotti ära ja asusin teele. Kohapeal hakkan siis pildistama, kui järsku avastan, et fotokas ei ole mälukaarti. Sobrasin terve koti läbi ja ei leidnud sealtki midagi. Kodus ka ei jõuaks enam käia, üritus oli kohe kohe algamas. Muud varianti ei olnud kui uurida kas teistel äkki on fotokad kaasas. Nii imelik kui see ka ei ole aga kellegil ei olnud fotokat kaasas. Kuna mul oli pilte vaja ajalehe jaoks siis see fakt pani mind päris muretsema. Õnneks üks osaleja elas seal samas lähedal ja ta suutis mulle ühe pisikese seebikarbi muretseda. Nii et mingid pildid õnnestus mul ikka lõpuks teha. Peale seda kontrollin kaks korda vähemalt üle, kas kõik vajalik on olemas, akud laetud, kaardid fotokas ja piisavalt kaarte varuks ka.

3. Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?

Esimestel aastatel üritasin pildistada kõike: maastikuid, loomi, linde, putukaid ja üldse, mis kõik ette jäi looduses ringi liikudes. Nüüd olen rohkem rõhku pannud lindude pildistamisele ja siis kui vaheldust vaja, pildistan ka teiste teemade alla midagi. Miks linnud? Osalt sellepärast, et neid on ikka kohati väga raske pildile saada. Väljakutsed mulle meeldivad. Lindude pildistamine lihtsalt pakub niivõrd palju erinevaid situatsioone ja on piisavalt vaheldusrikas.

4. Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?

Ilma teleobjektiivita ma kodunt ei lahku, neid hetki ja kohtumisi mõne looma või linnuga, kus fotokat või teleobjektiivi käepärast pole, on olnud liiga palju. Muidugi ei puudu fotokotist ka lainurk. Kui võimalus või isu tuleb siis vähemalt saab kohe korraliku maastikupildi ka teha.

5. Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Varem sai koguaeg käidud pildistamas enne loojangut ja loojangu ajal, kuna mulle meeldivad need värvid, mis tekkivad loojangu ajal. Viimasel ajal on rohkem meeldima hakanud siiski hommikud. Siis saavad valgustingimused ainult paremaks minna, erinevalt õhtust, kus valgus kaob mühinal. Minujaoks on aastas kaks ilusat aega. Üks on kevade lõpp, suve alguse ehk siis maist juulini. Teine on kohe peale suve, kui sügis hakkab oma võimu näitama ja lehed puudel on mõnusalt värvikirevad. Kohal iseenesest vahet ei ole, rohkem meeldib liikuda avaramatel maastikel kuid üsna tihti leian ennast ka kuskil tihedas võsas ragistamas.

6. Unistuste pilt näeks välja milline?

Unistuste pildiga on lood nii, et mul need väga erinevad ja olenevad liigist keda ma parasjagu pildistan. Kui olen mõne liigi pildistamise käsile võtnud siis olen samas ka mõelnud välja stsenaariumi kuidas ja kus ma tahaks tegelt seda liiki pildistada. Paraku need mõtted jäävad üsna tihti ainult mõteteks. Hetkel oleks super kui saaks just siin Saaremaal näiteks pildile hundi.

7. Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?

Eks ikka liigirikkus ole see, mis minu jaoks on kõige põnevam avastus olnud. Ajal mil ma loodusfotost ei teadnud midagi, ei teadnud ma ka Eesti loomadest ja lindudest suurt midagi. Teadsin ainult suuremaid ja levinumaid liike. Nüüd, kus loodusfotoga on tegeldud juba aastaid jätkub mul avastamist ikka veel aastateks.

Pildilugu

Hommikune koosolek

Kuna linnud on mu lemmikteema siis tuleb ka pilt sellest vallast. Pilt ise on väga lihtne, neli kuldnokka istuvad lihtsalt kivil. Läksin varakult juba mere äärde, et saada tõusva päikese valguses pildile tildreid. Loomulikult tildreid sel hommikul ma ei näinud kuid see-eest oli mõnus udu ja kuldne päikesevalgus. Kaasas oli mul sel hommikul ainult teleobjektiiv, mis välistas laiad maastikuvaated kohe. Hakkasingi otsima motiivi, mis oleks kena sellises valguses. Niisama vaadates sellist kihtilist tausta ei märganud küll aga märkasin seda läbi fotoka vaadates. Parasjagu maandusid kuldnokkad ka kivile, mul ei jäänud enam muud üle kui ainult pildid ära teha.

Rohkem pilte autori kodulehel: http://www.valmarifoto.com/