Toonoja retk

Toonoja tähendab kolme asja: oja, rabasaart ja mahajäetud küla. Mõte seda Soomaa üht raskemini ligipääsetavat kohta külastada oli mul juba ammu. Lootsin retke ette võtta veel enne, kui kevadine rohelus täielikult valla pääsenud on, kuid minu plaanides jäi kahe silma vahele see pisiasi, et just sel ajal kõige tihedam eksamiteks õppimine käib.

Toonoja lugudega kurssi viimiseks soovitan lugeda näiteks siit, siit ja siit ning kaarti uurida siit. Kui eelnevad võib ka vahele jätta, siis kindlasti soovitan lugeda Liisi Seili ja Elmo Riigi vastilmunud raamatut "Teekond läbi viie aastaaja".

Igatahes erinevate olude kokkulangemisel jõudsin lõpuks minagi nendele radadele ja panin samuti oma tegemised ja tähelepanekud kirja.
Siit tuleb, minutise täpsusega!

19.40 Jõuan Täkussaare rippsilla juurde, mis on täpselt sama lukus nägu paar aastat tagasi talvel kui seal viimati käisin. Sild viib üle Navesti jõe, mis on Soomaa põhjapiiriks. Pean plaani, kuidas kahekordsest tabast mööda saada.
19.42 Näen jäälindu ja mõne aja pärast veel korra.
19.48 Peale lühikest arutlust teemal 'What would Bear do?' jõuan otsusele ületada sild nagu Bear Grylls.
19.57 Hakkan koos seljakotiga väljaspoolt tugitrosse turnima.
20.06 Saan aru, et koos raske matkakotiga Beari moodi üle ei jõua. Pidanuks talvel rohkem kätekõverdusi tegema.
20.25 Peale piskut puhkust ja hoovihma möödumise ootamist algab teine võte jõe ületamisest Beari stiilis, seekord ilma matkakotita, mille riputan üle värava, et pärast sellele järgi tulla.
20.31 Ka seda üritust ei saada edu. Otsustan Beari meetodeid kombineerida vana hea ussikese võttega ja mahungi väikesest vahest traataia alt sillale. NB! Ma ei soovita sama järgi teha, kuna kõikjal olevate lahtiste traadiotsega võib kergelt riided ära lõhkuda või ennast vigastada. Samuti peab jälgima, et turnimise käigus silda ei kahjusta, tegemist on eraomandiga!
20.52 Lõpuks üle silla. Miks peab ühele loodusrajale pääsu niimoodi takistama? Ma saan aru, et teisel pool jõge on eramaa ja talukoht, aga lukud ja riivid ei ole ju hea lahendus? Lisaks lukkudele on nendest mööda saamise korral hea võimalus vihmast märgadel laudadel libastuda ja kogu kraamiga lihtsalt jõkke kukkuda.
20.58 Lähen edasi ja hakkan mõtlema, kuidas tagasiteel jõe ületan, sest sama kadalippu ei ole enam soovi korrata. Endiselt aeg-ajalt tibutab.
21.37 Üsna varsti viib rada mööda hüljatud talukohast. Korsten on veel püsti, sõnajalapuhma tagant paistavad aknaraamid. Õues kasvavad vanad õunapuud ja pojengipõõsas on rohu sisse kadumas.
21.47 Igavesti suur röövik samas, endises taluhoovis.
22.19 Toonoja ise oma tumedate vete ja sõnajalgsete kallastega. Kummaliselt tuttav tunne oli võõras kohas kopratammi näha, aga eks nad ole viimasel paariteisel aastal kõikjale jõudnud. Läheb õige pimedaks, aga sajuhooge enam ei tule.
22.30 Päike loojub. Kuna on pilves, siis ma ei pane seda tähele, vaid kalkuleerin hoopis kohalejõudmise kellaaega.
22.42 Täiesti ootamatult algab ühest kuusetukast välja tulles kitsas laudrada - olen Mardi talu maile pärale jõudnud. Kohe hakkab silma ka lagunenud laudahoone ja uue katuse alla saanud suur elumaja. GPS ütleb, et käisin maha 5,8 kilomeetrit.
22.47 Mardi talu suitsusaun, mis on uue katuse saanud. Pingile on jäänud varasema matkaja leheleotisega pann. Varustust leiab siit üldse kõvasti, näiteks teleskoopvarrega lumelabidas, korralik saag, 2 haamrit, 2 tühjavõitu kanistrit bensiini või ühe puuduva fiibervardaga väiksem telk.
23.02 Hakkan lõket üles tegema, mis hoolimata terve päeva saatnud vihmahoogudele õnnestub esimese korraga. Aitäh veebruarikuise Eesti Ekspressi toojale!
23.17 Kohustuslik grupipilt lõkke ääres.
00.10 Väärt Mivina nuudlid söödud ja tee joodud. Vahepeal on sääsed ära kadunud.
01.20 Arvutuslikult selle öö kõige pimedam aeg. On tõesti pime, sest parasjagu tibab vihma. Sellegipoolest aasta kõige lühem öö - GPSi järgi päikeseloojangust tõusuni 5 tundi ja 40 minutit. Ühel hetkel paistab taevast isegi selgem laik ja selles siravad kaks tähte. Vastupidiselt ootustele pilved rohkem ei rebene.
02.06 Kuna saunas on häälitsuste järgi mingi loom sees (meenus ka kuskilt loetud rästikujutt selle sauna kohta), siis otsustan magama jääda otse lõkke kõrvale pingile. Sääsetapmine algab.
04.21 Ärkan üles, sest vahepeal on vihma tulnud ja magamiskott on pealt niiske, lisaks on minu kallal tohutus koguses sääski ja mingeid eriti ebameeldivaid mikrosuuruses kihulasi. Taevast tilgub pisut praegugi vihma, nii et plaanin asjad kokku pakkida ja vaadata, mis elumaja sees toimub.
04.23 Esimese asjana märkan püsti tõustes lõkkeäärse pingi taga rohu sees midagi ümarat ja säravat - sõrmus! Omaniku otsingud käivad, aga igaüks võib info levitamisega abiks olla.

04.41 Pudelirivi aknalaual. Esikus ripub seinal külalisteraamat, kust võib lugeda, et talvel on populaarne Toonojale tulla suuskadega üle raba Hüpassaarelt. See kümne kilomeetri kanti jääv vahemaa olevat heade oludega ilusti tunni ajaga kaetav.
04.49 Täielik üllatus majast välja astudes - taevas on selge! Hämmastav peale nii viletsat ilma nagu terve öö oli. Öösel täiesti vait olnud linnukoor on uue hooga alustanud.
04.52 Vanade talumajade detailid kutsuvad alati lähemalt uurima.
05.10 Söön sauna ees hommikusööki. Sääskede tapmine jätkub.

05.29 See on tõesti kollane võhumõõk. Taustal suitsusaun.
05.38 Asun tagasiteele.
06.11 Toonoja paremal kaldal hommikul. Sääserohkust ma enam ei hakka mainimagi.
06.36 Suvisel ajal üsna veevaeseks jäänud Toonoja. Kaldad on nägemisulatuses iseloomulike tumedate juurtega palistatud nagu pildil.
06.49 Vahepeal olen Navesti ületamise plaani valmis haudunud. Kavatsen jõge ületada Saarmakose koolme kandis, kuna vesi on küllalt madal. Kuna teisel pool on tee eriti lähedal, lähen vaatan luure mõttes paarsada meetrit enne koolet, kas sealt ei saa üle.
06.52 Ei saanud üle.
07.16 Saarmakose koole - hea kivine põhi ja vesi ei olnud sügavam kui pisut üle põlve. Enne jõeni välja jõudmist on kuulda jäälinnu hüüdu. Vasakul on veidi näha Navesti kõrge ja järsk kallas. Üllatav, kui selgelt on koha peal tajutav, et jõgi on otseselt raba leviku piiraja.
07.39 Kõigest paar sammu saan teisel kaldal teha, kui maapind taas langeb ja ees on uuesti Navesti jõgi!? Saarmakose koole (kui ma ikka tabasin päris õige koha) on nii kavalalt paigutatud, et sealt saab väiksele saarele, kuna jõgi seal kaheks hargneb. Ületan kolmas kord sama jõge, kuid seekord õnnestub seda teha üle jõe kukkunud puude peal ilma jalgu märjaks kastmata.
07.43 Lõpuks tagasi teel
07.50 Eemal on tee peal suur koer, kes mind hoolega jälgib. Polegi ammu koertega mingeid probleeme olnud! Koer istub maha. Ma lähen pidevalt edasi ja mingil hetkel tuleb loom püsti ning hakkab üsna halvaendeliselt haukuma ning läheneb. Oleks pidanud auto lähemale jätma! Õnneks pean enne ära pöörama kui koerani jõuan ja ta ei tule järgi.
07.53 Autoni jõudes leian küljeaknalt istumas noore metsvindi - paistab, et ta lihtsalt jälgib oma peegeldust. Kui üritan teletoru ette panna, lendab minema. Nii jääbki seda hetke meenutama lainurgaga tehtud pilt, kust pärast võib-olla ei tulegi meelde lindu otsida.

Lõpuks on GPS teekonnaks mõõtnud 11,1 kilomeetrit. Söön rosinaid ja asun kodu suunas teele.