Uus 7Vaadet liige



Hea meel on teatada, et 7Vaadet saab endale selle suve jooksul kaks uut liiget. Esimese liikme küsimused-vastused on teie ees. Tere tulemast Anton!

Kuna ja milline oli Sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Sünnipaevaks saadud ja varasemalt kogutud raha eest soovitasid minu ema ja õde osta endale peegelkaamera. Ütlesid, et seebikarbiga tehtud pildid on väga ilusad ja mis sa selle rahaga ikka teed. Et soetatud aparaat riiulil tolmu koguma ei hakkaks, ajasingi ennast hommikuti vara üles ärkama ja pildistama minema. Erilist huvi looduse vastu äratasid aias pesitsevad linnud, mida vist võibki nimetada esimeseks kokkupuuteks loodusfotograafiaga, sest just nende pildistamisele pühendusin ma kohe pärast aparaadi soetamist.

Kõige vaimukam, tabaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Ma räägiks siin pigem erinevate rahvuste suhtumisest piltnikesse. Kui Tartu linnas linde pildistada, lähevad kõik inimesed tuimalt mööda. Neid ei huvita, kas nad peletavad sellega linde eemale või mitte. Mingit „respecti“ pole ollagi.
Sotimaal oli minu üllatuseks suhtumine hoopis vastupidine. Inimesed peatuvad eemal, et mitte linde ehmatada, isegi siis, kui oled mitu meetrit teerajast eemal. Kui parasjagu kaamera silma ees ei ole ja vaatad niisama ringi, küsivad möödujad, kas midagi huvitavat ka pildile jäi. Selline hooliv käitumine tegi alati naeratuse näole ja tegi meele rõõmsaks.

Milline teema kõidab loodusfotograafias kõige enam?
Linnud. Mida rohkem looduses liigun, seda rohkem leian veel tundmatuid linde, keda pärast kodus määrata saab.

Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Tele-, makro- ja mingi laiema vaatenurgaga objektiiv maastiku jaoks. Ise kasutan hetkel 70-300mm nii lindude kui makro jaoks ja kit objektiivi maastiku jaoks.

Kõige parem paevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?

Kõik peale keskpaevase terava valguse on hea. Lemmik pildistamisaeg on varahommik, tund enne ja kaks tundi pärast päikest. Kõik aastaajad on pildistamiseks head, kõikides neis on midagi huvitavat ja teistest aastaaegadest erinevat.

Unistuste pilt naeks valja milline?

Otsest pilti silme ees ei ole. Minu unistuste pilt peaks kindlasti olema unikaalne ja uudne, mille sarnast pole varem tehtud.

Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Looduse mitmekesisus. Looduses olen ma oma elu jooksul olnud vähe. Olen linnapoiss. Iga kord kui õnnestub loodusesse minna, avastan midagi uut ja põnevat. Olgu selleks siis huvitav putukas, ilus lind, meeldejääv maastik või haruldane ilm.

Oli aprillikuu, äsja saabunud naerukajakad äratasid mu tahelepanu. Nii otsustasingi minna neid jäädvustama. Kui jõudsin kohale, hakkasin otsima üksikuid kajakaid, kelle ümber oleks huvitavam ja ilusam ümbrus.
„Voh! Sellest saab küll hea pildi!“, mõtlesin mina ja hakkasin kummikutega vees olles tasapisi lähenema. Tasahaaval kükitasin, et saada madalamat võttenurka. Järsku tundsin, kuidas tagumik hakkab vaikselt marjaks saama ja parema jala kummikust vesi sisse voolama, täitsa külm oli. Õnneks läks meel kohe rõõmsamaks, kui vaatasin fotoka ekraanil äsja tehtud pilti. Midagi ikka sai.?

Toonoja retk

Toonoja tähendab kolme asja: oja, rabasaart ja mahajäetud küla. Mõte seda Soomaa üht raskemini ligipääsetavat kohta külastada oli mul juba ammu. Lootsin retke ette võtta veel enne, kui kevadine rohelus täielikult valla pääsenud on, kuid minu plaanides jäi kahe silma vahele see pisiasi, et just sel ajal kõige tihedam eksamiteks õppimine käib.

Toonoja lugudega kurssi viimiseks soovitan lugeda näiteks siit, siit ja siit ning kaarti uurida siit. Kui eelnevad võib ka vahele jätta, siis kindlasti soovitan lugeda Liisi Seili ja Elmo Riigi vastilmunud raamatut "Teekond läbi viie aastaaja".

Igatahes erinevate olude kokkulangemisel jõudsin lõpuks minagi nendele radadele ja panin samuti oma tegemised ja tähelepanekud kirja.
Siit tuleb, minutise täpsusega!

19.40 Jõuan Täkussaare rippsilla juurde, mis on täpselt sama lukus nägu paar aastat tagasi talvel kui seal viimati käisin. Sild viib üle Navesti jõe, mis on Soomaa põhjapiiriks. Pean plaani, kuidas kahekordsest tabast mööda saada.
19.42 Näen jäälindu ja mõne aja pärast veel korra.
19.48 Peale lühikest arutlust teemal 'What would Bear do?' jõuan otsusele ületada sild nagu Bear Grylls.
19.57 Hakkan koos seljakotiga väljaspoolt tugitrosse turnima.
20.06 Saan aru, et koos raske matkakotiga Beari moodi üle ei jõua. Pidanuks talvel rohkem kätekõverdusi tegema.
20.25 Peale piskut puhkust ja hoovihma möödumise ootamist algab teine võte jõe ületamisest Beari stiilis, seekord ilma matkakotita, mille riputan üle värava, et pärast sellele järgi tulla.
20.31 Ka seda üritust ei saada edu. Otsustan Beari meetodeid kombineerida vana hea ussikese võttega ja mahungi väikesest vahest traataia alt sillale. NB! Ma ei soovita sama järgi teha, kuna kõikjal olevate lahtiste traadiotsega võib kergelt riided ära lõhkuda või ennast vigastada. Samuti peab jälgima, et turnimise käigus silda ei kahjusta, tegemist on eraomandiga!
20.52 Lõpuks üle silla. Miks peab ühele loodusrajale pääsu niimoodi takistama? Ma saan aru, et teisel pool jõge on eramaa ja talukoht, aga lukud ja riivid ei ole ju hea lahendus? Lisaks lukkudele on nendest mööda saamise korral hea võimalus vihmast märgadel laudadel libastuda ja kogu kraamiga lihtsalt jõkke kukkuda.
20.58 Lähen edasi ja hakkan mõtlema, kuidas tagasiteel jõe ületan, sest sama kadalippu ei ole enam soovi korrata. Endiselt aeg-ajalt tibutab.
21.37 Üsna varsti viib rada mööda hüljatud talukohast. Korsten on veel püsti, sõnajalapuhma tagant paistavad aknaraamid. Õues kasvavad vanad õunapuud ja pojengipõõsas on rohu sisse kadumas.
21.47 Igavesti suur röövik samas, endises taluhoovis.
22.19 Toonoja ise oma tumedate vete ja sõnajalgsete kallastega. Kummaliselt tuttav tunne oli võõras kohas kopratammi näha, aga eks nad ole viimasel paariteisel aastal kõikjale jõudnud. Läheb õige pimedaks, aga sajuhooge enam ei tule.
22.30 Päike loojub. Kuna on pilves, siis ma ei pane seda tähele, vaid kalkuleerin hoopis kohalejõudmise kellaaega.
22.42 Täiesti ootamatult algab ühest kuusetukast välja tulles kitsas laudrada - olen Mardi talu maile pärale jõudnud. Kohe hakkab silma ka lagunenud laudahoone ja uue katuse alla saanud suur elumaja. GPS ütleb, et käisin maha 5,8 kilomeetrit.
22.47 Mardi talu suitsusaun, mis on uue katuse saanud. Pingile on jäänud varasema matkaja leheleotisega pann. Varustust leiab siit üldse kõvasti, näiteks teleskoopvarrega lumelabidas, korralik saag, 2 haamrit, 2 tühjavõitu kanistrit bensiini või ühe puuduva fiibervardaga väiksem telk.
23.02 Hakkan lõket üles tegema, mis hoolimata terve päeva saatnud vihmahoogudele õnnestub esimese korraga. Aitäh veebruarikuise Eesti Ekspressi toojale!
23.17 Kohustuslik grupipilt lõkke ääres.
00.10 Väärt Mivina nuudlid söödud ja tee joodud. Vahepeal on sääsed ära kadunud.
01.20 Arvutuslikult selle öö kõige pimedam aeg. On tõesti pime, sest parasjagu tibab vihma. Sellegipoolest aasta kõige lühem öö - GPSi järgi päikeseloojangust tõusuni 5 tundi ja 40 minutit. Ühel hetkel paistab taevast isegi selgem laik ja selles siravad kaks tähte. Vastupidiselt ootustele pilved rohkem ei rebene.
02.06 Kuna saunas on häälitsuste järgi mingi loom sees (meenus ka kuskilt loetud rästikujutt selle sauna kohta), siis otsustan magama jääda otse lõkke kõrvale pingile. Sääsetapmine algab.
04.21 Ärkan üles, sest vahepeal on vihma tulnud ja magamiskott on pealt niiske, lisaks on minu kallal tohutus koguses sääski ja mingeid eriti ebameeldivaid mikrosuuruses kihulasi. Taevast tilgub pisut praegugi vihma, nii et plaanin asjad kokku pakkida ja vaadata, mis elumaja sees toimub.
04.23 Esimese asjana märkan püsti tõustes lõkkeäärse pingi taga rohu sees midagi ümarat ja säravat - sõrmus! Omaniku otsingud käivad, aga igaüks võib info levitamisega abiks olla.

04.41 Pudelirivi aknalaual. Esikus ripub seinal külalisteraamat, kust võib lugeda, et talvel on populaarne Toonojale tulla suuskadega üle raba Hüpassaarelt. See kümne kilomeetri kanti jääv vahemaa olevat heade oludega ilusti tunni ajaga kaetav.
04.49 Täielik üllatus majast välja astudes - taevas on selge! Hämmastav peale nii viletsat ilma nagu terve öö oli. Öösel täiesti vait olnud linnukoor on uue hooga alustanud.
04.52 Vanade talumajade detailid kutsuvad alati lähemalt uurima.
05.10 Söön sauna ees hommikusööki. Sääskede tapmine jätkub.

05.29 See on tõesti kollane võhumõõk. Taustal suitsusaun.
05.38 Asun tagasiteele.
06.11 Toonoja paremal kaldal hommikul. Sääserohkust ma enam ei hakka mainimagi.
06.36 Suvisel ajal üsna veevaeseks jäänud Toonoja. Kaldad on nägemisulatuses iseloomulike tumedate juurtega palistatud nagu pildil.
06.49 Vahepeal olen Navesti ületamise plaani valmis haudunud. Kavatsen jõge ületada Saarmakose koolme kandis, kuna vesi on küllalt madal. Kuna teisel pool on tee eriti lähedal, lähen vaatan luure mõttes paarsada meetrit enne koolet, kas sealt ei saa üle.
06.52 Ei saanud üle.
07.16 Saarmakose koole - hea kivine põhi ja vesi ei olnud sügavam kui pisut üle põlve. Enne jõeni välja jõudmist on kuulda jäälinnu hüüdu. Vasakul on veidi näha Navesti kõrge ja järsk kallas. Üllatav, kui selgelt on koha peal tajutav, et jõgi on otseselt raba leviku piiraja.
07.39 Kõigest paar sammu saan teisel kaldal teha, kui maapind taas langeb ja ees on uuesti Navesti jõgi!? Saarmakose koole (kui ma ikka tabasin päris õige koha) on nii kavalalt paigutatud, et sealt saab väiksele saarele, kuna jõgi seal kaheks hargneb. Ületan kolmas kord sama jõge, kuid seekord õnnestub seda teha üle jõe kukkunud puude peal ilma jalgu märjaks kastmata.
07.43 Lõpuks tagasi teel
07.50 Eemal on tee peal suur koer, kes mind hoolega jälgib. Polegi ammu koertega mingeid probleeme olnud! Koer istub maha. Ma lähen pidevalt edasi ja mingil hetkel tuleb loom püsti ning hakkab üsna halvaendeliselt haukuma ning läheneb. Oleks pidanud auto lähemale jätma! Õnneks pean enne ära pöörama kui koerani jõuan ja ta ei tule järgi.
07.53 Autoni jõudes leian küljeaknalt istumas noore metsvindi - paistab, et ta lihtsalt jälgib oma peegeldust. Kui üritan teletoru ette panna, lendab minema. Nii jääbki seda hetke meenutama lainurgaga tehtud pilt, kust pärast võib-olla ei tulegi meelde lindu otsida.

Lõpuks on GPS teekonnaks mõõtnud 11,1 kilomeetrit. Söön rosinaid ja asun kodu suunas teele.







Nad on tagasi...

08.06.2011

Kõbus külastus Lätti ja sinnakanti. 31.05-02.06.2011

Karli tähelepanekud

Esimest korda nägin Krapis kuutõverohtu.



Siukesed need õhtused 'liputajad' ongi.




Mõni hetk on kohe selline, ...puhkamist väärt.



Juba ründavad, vähemalt üks julgeb.



Pikk



Liivimaa rannik



Lopsakas loodus






Meelise tähelepanekud

Mõned kaadrid sai tehtud Krapis Karli veekindla kaamerakestaga. Esimesed katsetused veealuse maailmaga ja selle piirimail, jehuu! Sigma 12-24mm, seatud 12mm peale.



Pietraga liivapaljand






Värskus ja rohelus




Randu ranniku luht Lätis



Villemi tähelepanekud
Hänilane Läti rannaniidul
Kullerkuppude punt
Esiplaanil on Läti talumajad, aga piksepilved olid kaugel Eesti kohal. Me ei saanud kolme päeva jooksul piiskagi vihma, rääkimata äikese kätte jäämisest.
Ilus loojang Krapis, mis saabus vaatamata sellele, et taevavaatlused enne väga lubavad ei olnud.


Taneli tähelepanekud
Vaade Liivimaa rannikule Lätimaa vaatetornist


Keegi piilub


Pietraga liivapaljand ja Salaca jõgi

Keskpäevased kajakad kuumust ei karda


Päike loojub Krapi rannas

 
Lendoravale Looduspilt.ee banner