Hiline kohtumine

Käisin taas üle pika aja kaameraga metsas ja olin tagasiteel koju, kui märkasin kaugel üle põllu metskitse. Kuna ta jäi otse minu teele ette ja ringiga minekut ei kaalunud ma reaalse võimalusena, otsustasin talle võimalikult lähedale saada. Aega eriti ei olnud, sest öö tulek sundis takka. Lähenesin küll ettevaatlikult, kuid mida lähemale ma kitsele jõudsin, seda tihemini hakkas ta pead tõstma, kuni ma tema tähelepanu täielikult pälvisin. Nii vaatasime üksteisele mitu minutit liikumatult otsa, kuni soku kannatus katkes ja ta paar sammu metsa poole tegi, andes oma arvamusest valjuhäälselt teada. Uudishimust tuli ta korraks küll veel minu poole, kuid kadus seejärel hilisõhtuse metsa sügavusse.