Käesolev tekst on vajalik inimesele, kellel on kasvav huvi fotograafia vastu. Olgu algaja või vana tegija, üle korrata ja puust-punasest ette teha ei ole liiast. Tähtis on, et mõiste teravussügavus omandab arusaamise ja hakkab toimima.
Tõeliselt fookuses on digisensorist ainult ühel kindlal kaugusel asetsev pind, sellest ees- ja tagapool on fookusest väljas, mingi piirini paistab ala veel selge. Selle terava vahemaa piiride vahel olevat ala nimetataksegi teravussügavuseks.
Enne pildi tegemist teravusutab kaamera objektiiv alati mingile kindlale kohale. Teravussügavus väljandab seda, kui suur ala pildil on teravalt välja joonistatud. Kui teravussügavus on väike (avaarv väike nt. f2,8), siis on terav ainult piiratud ala võtteobjekti ümber. Kui on soov pildil kogu ala teravalt saada, kõige lähemast esiplaanist kauge tagaplaanini, peab teravussügavus olema suur (avaarv suur nt. f16). Mida suurem on teravussügavus, seda suurem on terav ala pildil ning mida suurem on avaarv, seda väiksem on ava ja seda vähem valgust jõuab kaamera sensorile.
Olen kasutanud suurt ava (väikest avaarvu f4) lindude ja loomade pildistamisel, kui olen soovinud objekti paremini esile tuua ja tausta enam-vähem udusena hoida. Maastike pildistamisel kasutan enamasti väikest ava (suurt avaarvu f16), sest soov on pilt esiplaanist tagaplaanini teravana hoida. Põnevaid tulemusi saab ka siis, kui kasutada vastupidist avasuurust loomade ja maastiku pildistamisel.
Teravuse ulatus sõltub teravussügavusest ja see omakorda objektiivi pikkusest ning valitud avaarvust, millega pilti teed. Mida lühem on objektiivi fookuskaugus, seda suurem on objektiivi teravussügavus. Ning mida rohkem on objektiivi millimeetreid, seda väiksem on teravussügavus.
Teravussügavuse uluatuse määravad:
*ava suurus: mida suurem on ava, seda pikem on teravussügavus
*objektiivi fookuskaugus: mida suurem on fookuskaugus, seda väiksem on teravussügavus
*objekti kaugus objektiivist: mida kaugemal on objekt, seda suurem on teravussügavus
Teravussügavuse eelvaade. Digitaalpeegelkaamerate omanikud saavad kasutada unikaalset võimalust teravussügavuse eelvaateks, juhul kui objektiivil on elektrooniline juhtimine. Teravussügavuse eelvaatenupp tagab võimaluse hinnata millise teravusega pilt välja näeb, kui oled vajutanud päästikunuppu. Lahtise avaga pildistades pole mõtet eelnuppu kasutada, sest siis näeb viewfinder`ist nagunii seda ala, mis digitaalsensorile jäädvustatakse. Kui ava on koomale keeratud siis ei tõmmata elektroonilise juhtimisega objektiividelt ava enne kokku kui pilt tehakse selleks, et näha milline pilt reaalse ava suurusega tuleb, peabki teravussügavuse nuppu kasutama.
Kui osata teravussügavust oskuslikult kasutada, võib saavutada jalustrabavaid tulemusi.
Head katsetamist teravussügavusega ja meeldejäävaid fotosessioone!
Ülemine pilt on tehtud lainurkobjektiiviga @12mm ning avaarvu valisin f9, et terav oleks pildil nii esi- kui tagaplaan. Alumine pilt on tehtud samast kohast normaalobjektiiviga @112mm ning avaarvu valisin f9, kuid ei saanud kõike pildil teravaks. Seega, teravussügavuse määrab objektiivi fookuskaugus: mida pikem on fookuskaugus, seda väiksem on teravussügavus.
Vasakpoolne pilt on tehtud lahtise avaga (väikese avaarvuga f4,5), samast kohast parempoolne pilt kinnise avaga (suure avaarvuga f18). Märkate erinevust?
1 Comment:
Algajale kindlasti vajalik lugemine. Isegi veel lihtsamalt võiks vist olla aga arusaadav siiski. Teravussügavus on tunduvalt arusaadavam väljend, kui sügavusteravus, mida ka üsna palju kasutatakse. Täielik jaburdus :) Üks väljend, mis minule tegelikult kõige rohkem sümpatiseerib aga mida siin artiklis otseselt ei mainitud on hoopis teravusulatus. Lihtne, loogiline, arusaadav.
Postita kommentaar