7vaadet meeskond soovib kõikidele valguspüüdjatele rahulikku vana-aasta lõppu ja head märkamist uuel aastal!

NB! Praegusel talveajal peab metsas vaikselt käima, sest mätta all magab karu! Ühel meie blogi kirjutajal oligi hiljuti võimalus lindistada karu norskamist väga lähedalt. Siit saab kuulda karu norskamist!

Kaks kuud

Sel aastal on detsembris üsna hämmastaval kombel lausa kaks täiskuud! Aga aegajalt seda ikka juhtub Kuu umbes 28-päevalise tsükli tõttu.

Jäine jää-äär

Mul tuleb tihtipeale mõte, et tahaks panoraami pildistada ja peale seda teengi kohe esimesest ettejuhtuvast asjast panoraamvõtte. Tegelikult peaks vastupidi olema, aga keegi polegi öelnud, et ma normaalne olen:) Seda pilti valgel taustal vaadates oleks nagu alumine must osa kokku jooksud, aga tegelikult tuleb lihtsalt kuskil mustal taustal vaadata.

Valgus

Pastelne hetk Karijärvel, kui päike näitas täna ennast tund aega enne loojumist. Järvejää kandis, kuid äärtes oli näha vee imbumist lumele. Päris vahva oli üle pika aja loodust jäädvustada.

Puud ei ole talvelgi tühjad

Siisikesed hoolitsesid selle eest, et ka puud detsembrikuus mingil moel kaunistatud oleks ja paistsid nii sealt oma kollaste kõhtudega kaugele.

Jää-äär

Soovin kõigile blogikülastajatele 2.jõulupüha! Pildist niipalju, et jää on üks paganama ohtlik asi. Eelmine pühapäev olin Pärnumaal ning tegin enda traditsioonilist 'jõetuuri', kui märkasin eemal vastaskaldas tegutsemas üht tumedat ning küürus kogu. Ma olin juba pildistamiseks valmis, kuna arvasin, et tegu on kopraga. Hiilisin lähemale, et teada saada, kellega tegu õigupoolest siis on ka. Tuli välja, et vastaskalda võsas oli üks mees endale suusad jalga toppinud ning jõele kobinud. Tegemist oli sellise kohaga, kus polnud täielikult jääkaant peale, tänu ühele suurele kivile. Ma vaatasin suu lahti seda tegevust. Mõtlesin ka endamisi, et mida teha kui see mees sisse nüüd peaks vajuma. Ma ei oleks teda saanud kuidagimoodi abistada. Polnud ju minupool kallast peaaegu et üldse mitte jääd. Läksin pisut edasi ning me vahtisime selle mehega tükk aega tõtt, sõna lausumata. Ta arvatavasti mõtles, et mina olen imelik, kuid mina arvasin, et tema puhul on tegemist ikka väga juhmi inimesega. Ta suusatas lausa jõe keskpaika ning arvatavasti märkas siis, et jää vist on liiga õhuke ja pöördus tagasi. Vähemalt ükski arukas samm tema poolt. Jää õnneks teda alt ei vedanud, kuigi oli veel üliõhuke.

Kalasilmaga metsas

Nädal tagasi oli mul võimalus koolist kalasilm laenata. Järgmine päev tuli lumi maha ja andis kohe hea võimaluse uut objektiivi testida. Objektiiviks oli Tokina 10-17mm FISHEYE. Imelik, et kalasilm on suumitav tehtud, sest mina kasutasin ainult kõige laiemat, ehk 10mm. Mul endal on 10mm Sigma tavaline lainurk, aga kalasilm on ikka hoopis teistsugune. Panengi siia paar võrdlust ja lihtsalt selle päeval tehtud pilte. Minule oli see täitsa põnev ja uudne kogemus. Lisaks sai paar mõtet realiseerida, mida lihtsalt lainurgaga ei oleks saanud teha nagu näiteks kõrvalolev pilt.

Rabajärve ääres tegin ma ühest ja samast oksast kahe erineva objektiiviga pilti - üks siis kalasilmaga ja teine tavalise lainurgaga. Millimeetrid on samad e. 10mm. Pidlid pole ideaalselt samast kohast tehtud, aga enamvähem, kuna ma ei pildistanud võrdluse eesmärgil. Siiski annavad ettekujutuse, kui erinevad pildid võib ühest kohast saada ja meeleolu on hoopis teine. Lisaks panin tähele, et minu lainurk teeb palju alakontrastsemaid pilte. See võis ka mustast UV filtrist olla, aga muidu pole nagu tähele pannudki. Hea kui on võrdlusmoment ja järelikult tuleb filter puhtaks teha või üldse ära võtta.

"Kalasilm vs tavaline lainurk"

Kvaliteedist rääkides, siis kalasilma kromaatiline aberatsioon on üsna jube. Siin on eelmise pildilt vasakpoolne alumine nurk suurendatud 100% (vasakpoolne tükk). Ava oli f13 e. üsna väike. Samas saab selle vea hõlpsasti tarkvaraliselt eemaldada (parempoolne tükk), aga viga jääb veaks ja igasugune tarkvaraline parandamine ei tee pildi teravusele head.

Lõpetuseks ütleks nii, et isiklikult ma kalasilmast puudust ei tunne, aga kui ta olemas oleks, siis kasutaks ilmselt küll :)

"Kummipuud"

Üle pika aja..

.. läksin korralikumale metsatiirule. Lund tuli taevast kenasti, külma oli ka korralikult miinus 12, mis tundus aga päris soe peale eelnevate päevade pakast, kaamera kattus üleni lumega ja läks jääse hoolimata sellest, et seda riidetükiga kaitsta üritasin, maas roomamisest sain püksisääred märjaks ja aku ähvardas tühjaks saada, aga ei saanud - just nii nagu pildistamas peab käima. Mis sest, et pilti seekord ei saanud, vähemalt oli jälle metsas tore.

Madala kaarega

Päike käib praegu nii madalalt, et pole mingi probleem terve päev rabas veeta, sest päeva pole ollagi ju. Aga hea uudis on see, et juba järgmise nädala lõpus, hakkavad päevad jälle pikemaks minema.

Krõbe külmus

Külmus kangestas veed,
tegi libedaks teed,
võttis võimust kõik vedela,
tegi hetkega krõbeda.

Aeg vaadata endasse,
panna käsi kindasse,
kõndida looduse rütmis,
taskus eelmise aasta küpsis.

Pildid tehtud ja teravad pealepauba,
õhtul tuleb sammud võtta kodu poole ka,
värskest õhust püüa püsida teel,
koju saabudes omastel siis hea on meel.

Kandiline kuu ja tähed

Selline omamoodi tähistaevas vaatas mulle vastu väikese oja peale tekkinud paksu jääkaane pinnalt. Ilm oli karge (-16 kraadi) ega lasknud kaua ühe koha peal olla, vastasel juhul oleks olnud kindel külmetus. Aga kui külma ligi ei lase on säärane ilm isegi väga mõnus - võrreldes suvega ei ole ka tüütuid sääski ega ohtlikke puuke.

Külm, kuid tagasihoidliku lumekattega.

Mõnus külm! Tükk aega sai oodatud säärast külma ning lõpuks on ta ka kohal. Kas pole mitte mõnus, kui praksuv pakane paitab hellalt õrnade tõmmetega su põski? Astud sooja tuppa ning põsed on tumeroosad.
On olemas ka nn ''külmavihkajad'', kuid mina nende inimeste hulka ei kuulu. Mulle pigem ei meeldi ülisombused päevad, mil pole ei valgust ega ka värve. Selliseid päevi leidus näiteks sel aastal hulgi novembris. Kahjuks on hetkene lumevaip mandril pisut liiga tagasihoidlik. Kujutan ette, et võiks olla ka mandril pool meetrit valget 'vatti'. Kõik majad ning vanad puittarad oleksid lumega kaetud. Selline postkaardilik pilt tuleb silme ette säärastele asjadele mõeldes, justkui lappaks vanaemale saadetud jõulukaarte.
Mõnus, et sellised külmad ilmad on, kuid arenemisruumi ilmataadil veel on. Õnneks vahetas ta vahepeal plaati.

Kaks silma

Väga tiheda kadreeringu portree jää külmadest silmadest. Selle pildi tegemine viis mind mööda oja edasi, kusjuures oja aina kitsamaks läks ja seega ka voolu kiirus kasvas. Lõpuks juhtus, et minu kogumass osutus jää kandevõimet ületavaks ja astusin ühe jalaga natuke läbi jää. Siis muidugi edasi ei tihanud enam minna, sest olid ju pildid ka käes.

Loojang Eesti moodi

Nähes eile hommikul ilusat valget lumikatet, ruttasin kohe tuttavasse Sõbessoo rappa. Eelmisel päeval olin just kalasilma koolist laenanud ja mis te ise arvate, millega ma kõige rohkem pilti tegin:) Silmapiiril paistab hääästi kitsas punane triip, mis viitab, et pildil peaks loojang olema. Järgmine nädal tõotab ilus tulla, siis saab ehk klassikalisi loojangupilte ka:)

Hambuline

Külm pani jõejää hambad kasvama ja tegi jää-ääre sakiliseks. Kes on ilmateadet jälginud teab, et järgmisel nädalal läheb ilm külmaks(praeguse seisuga näib, et jääb vähemalt jõuludeni) ja ega siis lumigi kaugel ole!

Eesti Looduse fotokonkursi lõpuõhtu

10. detsember 2009 algusega 14:00 toimus Eesti Looduse fotokonkursi 2009 lõpuõhtu. Esitlusi tegid Arne Ader ja Tiit Hunt. Üllatuslikult rääkis Hunt kaladest, mitte karudest nagu inimestele kutsetes öeldi. Polnud hullu, sest näha sai kalaliike, keda paljud uneski ei oska näha. Kuigi lõpuõhtul juhtus nii mõnigi apsakas, peame olema õnnelikud, et sellise sisuga üritusi veel toimub. :) Tänud korraldajatele! Kõik osavõtjad olid tublid ja 7vaate blogi soovib kõikidele võitjatele ja äramärgitud osalejatele palju õnne! Ja nüüd loodusesse pilte tegema!

Näitus

Riputasin oma esimese makroteemalise näituse Rapla Ühisgümnaasiumi (http://tinyurl.com/yax2ezl) II-le korrusele. Sama näitus oli ka "Eesti Fotograafide Kokkutulekul 2009". Üleval on kümme A2-e, mis on trükitud kvaliteetsele poolmatt fotopaberile ja kleebitud kapale. Seal koolis on näitus jaanuari alguseni ning edasi läheb Rapla Vesiroosi Gümnaasiumisse. Hiljem tahaks kindlasti ka Tallinnasse panna, aga seal pole veel kohta otsinud. Igatahes kõik huvilised on teretulnud!

Tõnis