Hetki Hiiumaalt

Meelis
Juba teisel-kolmandal minutil pärast saarele naasemist nägime uhke peakattega punahirve. Elegantse kõnnakuga isend lippas kergete liigutustega ka kohe võssa. Ja nüüd piltide ning nende saamisloo juurde.

Esimese objektina pildistasime tumepunast neiuvaipa- Epipactis atrorubens (L.)

Mõnikümmend minutit hiljem pidime nentima, et kaardil näidatud kõrgkaldelist (sik-sak) kohta reaalselt ei esinenud. Ka kohalikud teadsid rääkida, et pangalist ala sealkandis ei ole. Kuid heinamaal oli ka muudki huvitavat pildimaterjali. Lihtsalt mõnus oli pildistada. Karl nägi esimest korda looduses oma silmaga kärbesõit- Ophrys insectifera L.

Kõrreliste sugukonda kuuluv keskmine värihein- Briza media L. suvises kadakahõljumis.





Haisev kurereha- Geranium robertianum L. pärast õitsemist kahes lähivaate vinklis.



Madal kurereha vaadates läbi neljakordse suurenduse



Karli märgatud ja ostutatud pilvetups sai kaamerasse püütud.



Maaliline Ristna rand- kunagise militaarjõu valdus.


Verev kurereha- Granium sanguineum L. õhtupunas.

Lihtsalt suvine

Vestlesime ka kohalikuga- noore talunikuga, kelle karjamaal me tuulikut pildistasime. Kui küsisime, kas võime tuulikut pildistada, oli noormees väga hästi nõus ning pakkus isegi tuuliku telje pööramise võimalust parema valguse suunas. Nagu peremeeski, olid karjaloomad meie vastu sallivad ning õhtuhämaruses lahkusime sõpradena.

Sääre tirbi klibused kaldad

Ja siis me märkasime ühte krevetitaolist tegelast, keda oli lähedalt väga huvitav vaadata ning jäädvustada. Tea, kas need helbetaolised moodustised on kreveti närvirakud. Igaljuhul, kui järgmine kord Hiiumaale satute, soovitan neid elukaid otsida üsna kalda lähedalt.

Anton
Hiiumaale läksin ootusega teha palju pilte päikeseloojangust ja -tõusust. Kahjuks ei õnnestunud kunagi enne kella kümmet üles tõusta, arvatavasti oli see tingitud sellest, et magama saime me alles päris öösel.

Sai nähtud palju kiile ja lehmi, erinevaid taimi ja tuulikuid. Esimese ja viimase öö veetsime täpselt samas kohas, Sääre tirbi telkimisalal. Mõlemal korral proovisime jõuda ka sääre tirbi lõppu, kuid esimesel korral jäime me poolel teel pildistama taimi, teisel korral suuri krevette.

Sain tuttavaks ka kahe meeldiva 7 vaadet liikmega- Karli ja Meelisega.

Sookurgi oli ühel põllul päris mitu

Kormoranide koloonia. Kui ma õigesti mäletan, siis linnuvaatlustorni infosedelil oli kirjas, et aastal 1995 oli kormorane Eestis vaid üks paar.


Hiiumaal tundsin ma esimest korda suurt puudust kiilfiltritest.


Õrn hetk

Hiiumaa retke kõige meeldejäävam hetk toimus mõned minutid pärast praamilt lahkumist, kui me keerasime kõrvalteele ja üle tee jooksis hirvepull. See oli esimene kord kui Karl, Meelis ja mina nägime hirve. Kahju küll, et pildile ei saanud.

Karl

Uhke sõit üle mere läbitud, sai hakata Hiiumaal kohtasid otsima. Kohtasid sel saarel oli. Missiooniks oli näha võimalikult palju, pildistada tuulikuid, vaateid, tuulikuid, vett, tuulikuid. Kokku õnnestus mul esimest korda näha ka suurt hirvepulli, 3 käpalist, saaretüüpi tuulikuid, kauneid mererandasid, kõrbe, suuremat sorti krevette, Kõput ja palju muudki.

Esimesel õhtul Sääre tirbis.

Tuulikud, tuulikud, tuulikud. Mida vähem vuntsimata, seda etem. Tuulikutest kogunes pilte tohutult ja vähemalt mul on selle üle hea meel.

Pisut teistmoodi rannapilt.Seda kohta kutsutakse kõrbeks. Ega tegemist oligi üsnagi suure alaga, mis oli kaetud liivaga. Metsikult palju oli seal sipelgahunte, kes ei tea kellega tegu, guugeldagu. ;)
Tegemist on siis Kaibaldi nõmmega, millel on isegi oma Facebooki fännileht.

Üks ägedamaid randasid, mulle meeldis, mu jalgadele selle liiv aga mitte.

Kiile oli no ikka ausõna kõikjal.

Tõelised spaa-kivid, kare liiv ja mõnusalt sinine ja kohav meri.Kabel.

Suursugune Kõpu.

Üks kolmest orhideeliigist, mida pole varem oma silmaga näinud, küll aga raamatust.

Eriliseks tegi selle retke ehk minu jaoks see, et mul polnud ootusi. Polnud kunagi varem Hiiumaal käinud ja ei osanud väga midagi peale tuulikute oodata. See oli kusjuures kõige viimane maakond, nüüd on Eestile ring peale tehtud. Ilus maa, mis kõige tähtsam, rahulik.