Minu "rannaputka" lühitutvustus

Varje tegemiseks peab esmalt tekkima vajadus. Erinevad looduskeskkonnad ja "modellid" nõuavad isemoodi lähenemist. Seega ei saa ma teile soovitada, et tehke kõik omale selline varje nagu mul. Minul tekkis vajadus säärane vineerist varje ehitada, sest Vilsandi pidevad karmid tuuled muudavad kilest matkatelgi kasutamise tihti ebapraktiliseks (telk hakkab laperdama ning juba telgi püstitamine tuulega on keeruline). Lisaks on sellist varjeputkat kindlam tunne pikaks ajaks üksi jätta.

Kui põhjaks on väikse puutepinnaga raam, siis ei riku varje pikemal seismisel loodust.

Vineer on suhteliselt odav materjal, kuid sellest ehitamine nõuab palju toestust. Iga vineeriplaat vajab väikest karkassi äärtesse. Varje suuruse puhul lähtusin ATV järelkäru laiusest, et oleks kergem transportida. Kõrgus on enam-vähem selline, et soovi korral saan ka käpukil sees olla (nurk pildiotsijaga on selles asendis suhteliselt mugav, kogu aeg kõhuli lebades võib kael kangeks jääda). Põhi on putkast eraldiseisev, seega saab vajadusel ka väga madala pildistamisnurga. Putka katus on ehitatud kerge kaldega, et vihmavesi maha valguks, õhuke kiht mingit veekindlust lisavat vedelikku on ka peale määritud.

Varje asukoha valisin välja juba enne ehitamist ning ei pidanud pettuma.
Valged kogud on noored ristpardid, viimasel pildil on näha millise foto neist sealt saab.

Ees on paks riie, mille keskele on lõigatud auk, kust saab varjuki välja pista. Augu ümber on pingutamiseks pandud vana püksikumm. Riie lubab palju laiemat pildistamisnurka kui niisama auk vineeris. Riide liikumine linde ei häiri, pigem häirib peeglikolksust tekkiv heli. Külgedel on ka ümmargused klapiga augud, kust hädapärast saab pilti teha.

Heade varjetega kaob vajadus väga pika objektiivi järele:

Hallhaigur 170mm, 1/1000, f/8 , ISO 400

Ristpardi noorlind 170mm, 1/400, f/6.3, ISO 400

Loodan, et see lühitutvustus inspireerib teisigi endale spetsvarjet ehitama. Siit saate näha videot ühest mu rännakust varjesse ning sealt filmitud materjalist:

HD-s vaatamiseks kliki sõnale Vimeo

Kristo Keevend

Foto: Kalmer Lehepuu

1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Loodusega olen kokku puutunud juba lapsepõlvest alates, sest olen tegelenud orienteerumisega. Sealt sai alguse ka üldisem huvi looduse vastu, mis on lõppkokkuvõttes viinud selleni, et sain keskkonnaalase hariduse ning nüüd töötan Keskkonnaameti ametnikuna. Loodusfotograagiaga olen tegelenud alates 2003. aastast, mil sai endale soetatud esimene digifotokas.

2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Tavaliselt jäävad meelde kõige täbaramad olukorrad. Tihtilugu näed kõige huvitavamaid asju ikka siis, kui sul fotokat kaasas pole. Teine variant on valel ajal tühjaks saavad akud. Midagi väga naljakat kohe ei meenugi.

3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Makro. Taimed, putukad. Üritan ka loomi-linde pildistada, kuid sel alal on õnnestumisi vähevõitu ette näidata.

4.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Makroobjektiiv on alati kaasas, sest kui ka midagi muud ei leia, siis erinevaid detaile on looduses piisavalt. Tagavara aku ja teine mälukaart on muidugi ka kaasas.

5.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Kuna olen keskmiselt laisk, siis klassikaline varahommikune valgus jääb mul püüdmata. Makrotamiseks on tegelikult üldse kõige parem aeg päeval, sest siis on putukaid kõige rohkem liikvel. Ja üldiselt olen ma arvamusel, et kõik pildid ei pea olema kõige “magusama” loojanguvalgusega tehtud.

6.Unistuste pilt näeks välja milline?
Kuivõrd erinevad surud on mu suured lemmikud, siis kindlasti peaks selle pildi peal olema mõni suru. Millises tegevuses parasjagu, polegi väga oluline.

7.Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Meie looduse vaheldusrikkus ja värvikirevus. Niisama ringi vaadates ei pane tähelegi, kui palju erinevaid värve ja mustreid looduses on.

Pilte autorilt: siit.

Piisavalt teravussügavust?

Minu käest küsitakse tihti, millist ava maastikupildistamisel kasutada?
Kas F8 annab piisava teravussügavuse või tuleks mõelda ava F11 peale keeramisele? Äkki isegi F16.

Veebist leiab sellele küsimusel asjaliku vastuse siit:

http://www.dofmaster.com

Dofmaster lubab valida kaameramargi, fookuskauguse ja motiivi kauguse ning siis aab katsetada, milline ava annab piisava teravussügavuse. Minu arvates väga mugav riistapuu, mille abil saab algse tunnetuse kätte. Et teravussügavusest puudu ei tuleks!

Pildinfo: Sarved soojärvel. Et teravussügavus ikka sarvedest punase metsani ulatuks. 31mm @ F13, 1/5 sekundit, ISO 100. Nikon D3x, Nikkor 24-70mm, Lee 0,6 kiil. Statiiv.

Hetked kevadest

Viimane kord maakodu külastades kaunistasid aeda suured lumevallid ning katuseräästad tilkusid vett. Kevadel, aga aias ringi jalutades märkasin, et nüüd tilkus hoopis kasetüvest kasemahl. Kase otsas laulis kuldnokk(Sturnus vulgaris ) mõnusalt oma kevadlaulu, ikka rõõmsamalt ja ägedamalt heliredelit vilistades. Siis äkki otsustas linnuke korra käia pesakastis, mis oli riputatud kase tüve külge. Kasutasin seda hetke kuldnokale lähenemiseks, mil värvuke pahaaimamatult pesas viibis. Järgmiselt hetkel lendas rahvapärase nimega nõgikikas pesast välja- kiirelt nagu nool lahti päästetud vibust.

Puuvarjutus Laiuse voorel. Suvekuudel veedavad nende samade puude all kitsed oma magamistunde täis.



Urvapuhmas.

Veel on lund metsaservades, kus päikesekiired ei ole oma võimu jõudnud korralikult näidata.

Sinilillemets. Kaunis ning salapäraselt endassetõmbav.

Roosade ja siniste sinilillede keskel kasvasid ka kaks valget sinilille. Lillekesi märkas minu ema, kes tegeles lillede korjamisega vaasi. Pildistamisel kasutatud ka koduste vahenditega meisterdatud peegeldit, et tagumised sinililled paremini välja paistaksid ning oleksid võrdluseks valgele.

Õhtu viimase käiguna võtsime perega sihiks minna vaatama nn. konnatiiki, kus on ikka nähtud kevaditi konnasid. Kahju, et rohukonna(Rana temporaria) ennast kudemise juures ei olnud, oleks ka kudu tekitaja peale saanud.

Õpi kopraid veelgi paremini tundma.

Meie mail elavad ühed väga asjalikud imetajad, kes saavad väga hästi hakkama ka vees. Nendeks imetajateks on nimelt koprad, kes on väga perekesksed loomad. Ega ma ei hakkagi siinkohal kirjeldama täielikult kopraid vaid soovitan teile väga hämmastavaid videosid, mida on kokku kolm.

Videod leiate siit:
Video 1
Video 2
Video 3

Head vaatamist!

Loodusvaatluste andmebaas

Pilt: Loodusvaatluste andmebaas


Kindlasti on mõned siinsed lugejad pärast looduses käiku mõelnud sellele, et mitut lindu või looma, samblikku või taime nad tol päeval kohtasid. Alles eelmine nädal sain pisikese koolituse osaliseks, kus õpetati gümnaasiumiõpilasi kasutama loodusvaatluste andmebaasi. Meid õpetati ka sinna uusi andmeid sisestama. Kui paljud linnalapsed ka tegelema sellega hakkavad on juba iseasi, vähemalt korraldati meile see koolitus ning on tore et selline asi on käima lükatud. Ma arutasin ka lühidalt ühe eestvedajaga ohtudest. Ohtu võib sattuda loodus kui mõni võhiklik loodushuviline kaardil olevaid kohtasid võib külastama sattuda. Need ruudud kaardil on küll 10kmx10km, kuid pisikenegi oht on olemas, kasvõi jahimeeste poolt. Kui ei osata täpselt liiki määrata, siis saab foorumisse postitada pildi mille määramisega aitavad loodustundjad. Tolle loodusvaatluste andmebaasi üheks eesmärgiks võib lugeda inimeste loodusteadlikkuse tõstmise.


Andmebaasi sisestatud vaatlusi kasutatakse näiteks levikuatlaste koostamisel ja erinevates analüüsides. Andmebaas kogub seega väärtuslikku infot Eesti looduse mitmekesisuse kohta. Kaitsealuste liikide vaatlused jõuavad aga pärast looduses üle kontrollimist riiklikusse keskkonnaregistrisse.

Link: LVA

Travels to the edge

Eks ma usun et suurem osa selle jutunurgakese külastajaid on näinud dokumentaalfilme loodusest. Ma usun ka et suurem osa neist on olnud vägagi huvitavad. Soome kanali pealt (YLE/TV1) saab iga teisipäev nautida kella 14.05 paiku Art Wolfe'i käimisi ning tegevusi. Parasjagu on tal kaasas ka fotoaparaat, et nähtut ikkagi pildile talletada. Kohad mida ta külastab on uskumatult ilusad. Ta püüab ka anda väikeseid nippe pildistamise kohta, niiet on võimalus isegi midagi kõrvataha panna. Tänases saates külastas ta hülgeid ja pingviine väga jahedal saarel.

Tänasest saatest pärit killuke:
avanaeb siit.

Tanel Aruoja

Foto:Erakogu


1.Kuna ja milline oli sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Loodusega olen juba lapsest saati seotud olnud - üdini maalaps ja pealegi metsamehe poeg. Kuid loodusfotograafiaga sai tutvust tehtud ühe jubeda Hp seebikarbiga, millest minu praegune telefongi teeb paremat pilti, ja see oli kuskil juba 4 aastat tagasi.

2.Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Kõige täbarama loo räägikisn. See oli nimelt minu esimene ja vist ka seni viimane kohtumine laanerähniga, kes osutus üllatavalt julgeks ja samuti ka väga ilusaks linnuks. Olin temast paarikümne meetri kaugusel ja tol ajal kasutuses olnud 200mm sai suhteliselt kena keskkonnakaadri, kuid samm-sammult hiilisin ikka ka lähemale. Kui ta hakkas mul juba pildiotsijast vaadates umbes poolt kaadrit täitma, tahtsin pilti teha, kuid päästikule vajutades ei juhtunud midagi. Väikest display'd vaadates vilkus mingi kiri "Full CF" ning kibekiirelt kustutasin mõned pildi ära, kuid selleks ajaks oli ta kadunud kui tina tuhka. Mõistagi oli lind kuldses loojanguvalguses ja portreevõtteks parajal kaugusel. No aga ei... õnne ei olnud, kuid tegijal ikka juhtub :)

3.Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Meeldivad linnud, eriti kakulised, kuid ajan taga kõiki, kellel tiivad ja nokk. Samuti on üheks meelisteemaks igasugused detailid ja sellised motiivid, mida möödajalutades niisama ei märka.

4.Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Kaamera on üks selline tore asi, milleta metsa ei lähe. Objektiivid, nii palju ja kui "suured/valged" nad mul on, võtan ka tavaliselt kaasa.

5.Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Augustikuu hommik, udu, päike tõuseb ja soo - idüll ütleks selle kohta. Kuid igal aastajal, igal valgusel ja igal kohal on oma võlu.

6.Unistuste pilt näeks välja milline?
Emane hännakas toob poegadele söögiks hiire ja rebib seda tükkideks ning jagab lahkelt võsukestele. Tegelikult nägin ma sellist vaatepilti oma loodusfotograafi algusaastal, kuid tollane tehnika, minu algajalikus ja pisut kehvad valgusolud ei mänginud kuidagi välja. Tulevikus oleks tore selline hetke jäädvustada.

7.Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Ma ütleksin, et Eesti loodus ongi üks põnevamaid avastusi. Enne loodusfotograafiaga tegelema hakkamist käisin samuti tihti metsas ja mujal looduses. Vaatasin küll, et "näe, vot mingi lind, mingi rabalaugas, mingi mutuk", kuid siis ma ei osanud nendes muud näha. Nüüd on kõik väga põnev.

Pilte autorilt: siit.

LAF 2009 pildid

Hommik tõotas tulla ilus. Sai isegi varem mingitviisi üles ärgatud, kuid mille pärast? Eks mina vastaks sellele küsimusele ikka, et LAF-i pärast. Täna oli tõepoolest LAF-i lõpuõhtu. Seda üritust on juba iidamast-aadamast saati oodatud ning lõpuks oligi ta käes, kuid sellega kaasneb ka teadmine, et kui see tore üritus läbi saab, siis tuleb seda järjekordselt terve aasta oodata. LAF2009 huvilistel ja osavõtjatel oli võimalus Linnahalli sisse hüpata juba alates kella kaheteistkümnest päeval. Et päris igav ei hakkaks Linnahallis enne kahte päeval, siis oli rahvale näitamiseks ja ostmiseks üles sätitud tehnikat, kirjandust ning kõike, kõike muud. Kella kahest päeval läks siis see ligi nelja tunnine maraton käima. Õhtut juhtisid Rohke Debelakk ja Aleksei Turovski, kes koos moodustasid vägagi humoorika paari. Eks laval toimus nii mõndagi. Paluti kätt, korraldati isegi lauluvõistlusi. Piltide vaatamise ajaks lõid paljud muusikud ka väga hubase meeleolu. Eks teilegi nuputamiseks, et mis oli Aleksei Turovski vasakus püksitaskus? Vihjeks võib öelda vaid niipalju, et seoses midagi loodusega.
Selleaastane fotode tase oli võistlusel ikka väga tugev ja arvatavasti loota on, et kasvutrend muutub iga aastaga aina kõrgemaks. Võitjad ja äramärgitud tööd leiab siit.
Rahvast oli ka sel aastal päris palju kohale tulnud, mis on omamoodi positiivne. Pärast lõpuõhtut tabas kõiki inimesi üllatus. Taevas olid üksteisega mängimist alustanud erinevad pilveratsud.
Edu ning jaksu Jaan Riisile, tema toetajatele, züriile ning looduspiltnikele! 7Vaadet meeskond jagab omapoolset kiitust ka sel aastal kõikidele võitjatele, äramärgitutele ja osavõtjatele!