Maret Murumaa: noore looduspiltniku seitsme küsimuse vastused

Kolmanda noore looduspiltniku seitsme küsimuse vastused saab sellel nädalal vastata Maret Murumaa (sünd 1995.aastal).

1)Miks otsustasid hakata tegelema looduse pildistamisega?

Ma ei otsustanud hakata loodust pildistama- see tuli lihtsalt tahtest jäädvustada nii suurepärast nähtust nagu loodus. Pärast arvutist pilte vaadates hakkasid need mulle meeldima , mis tekitas sõltuvust avastada loodust.

2)Keda või mida Sa loodusest otsid?

Loodusest otsin tema olekut ja liikumist. Isegi poriloigust võib saada huvitavat pilti ,mis kujutab iseseisvat maailma.

3)Kas Sinu pildid on leidnud ka mõnel konkursil tunnustust?

Jah, üks pilt sai Loodus Aasta Foto 2010 konkursil ära märgitud (noorte kategooria ,,Maailma loodus").

4)Mis Sulle looduse juures meeldib?

Meeldib selline väike tunne minu jaoks. Armastan loodust, sest seal on nii hea olla, vabadus, puhkus; samas põnevus, üllatused. Loodus on ju meie elusolendite loomulik keskkond, miks ta siis ei peaks meeldima.

5)Jutusta palun meile enda eredamast looduselamusest.

Üks eredaid looduselamustest oli eelmise aasta oktoobris. Kell oli umbes kaheksa või üheksa õhtul . Kõndisin läbi kottpimeda metsa, rajal olid mahalangenud puud, millest tuli üle ronida. Iga paari minuti taga koperdasin küll, kuid see pani südame pekslema. Terve mets (seal lähedal oli ka raba) oli haudvaikne, vaid harva kostus hääli. Metsast välja jõudes kulges paralleelselt minuga linnutee. Õues oli juba päris jahe, ma värisesin, aga südames oli soe ja nii hea tunne ,et pisarad tulid silma.

6)Milline võiks välja näha paik, kus võiksid teha enda parimad loodusfotod.

Ma ei tea milline peaks välja nägema parima loodusfoto koht. Leian ,et kui mulle see looduse osake meeldib siis tuleb ka hea pilt. Aga koht ja aeg, kus tahaks kõige rohkem pildistada on raba koos äikese ja tormiga.

7)Mis plaanid on Sul tulevikus seoses loodusfotograafiaga?

Plaanid tulevikus. Tahaks ringi rännata mööda Eestit ja maailma loodust, kuni vähegi jõuan voodist tõusta. Arvan ,et minust ei saa elukutselt fotograafi- looduse jäädvustamine jääb minu vabaduseks ja huviks.

Palusime Maretil saata meile tema arvattes kõige südamelähedasem pilt, mille ta teinud. Saime enda postkasti sellise toreda pildi.

7Vaadet kaheaastane

Täna on see päev kui 7Vaadet saab tähistada iseenda sünnipäeva, kuna kaks aastat tagasi sai siia postitatud esimene sissekanne. 7Vaadet.blogspot.com on saanud kaheaastaseks!

Kahe aasta populaarseimad artiklid on: Looduspiltnike lehekülgesid (Lingitoorium), Eesti Looduse fotokonkursi lõpuõhtu, Eesti Looduse fotovõistluse lõpuõhtu 2010 auhindade kättejagamine, Blogijad ehk lühike tutvustus selle lehe autoritest, Stereofoto, Soomaa.

P.S 28. jaanuar on ühtlasi Karli nimepäev. Õnnitlused siinkohal!

Margus Vilu

Meil on hea meel teatada, et ka tavapärased 7Vaate lühiintervjuud jätkuvad, mis on lisaks noorpiltnike intervjuudele. Küsimused on jäänud samaks, aga oleme teinud ka väikese muudatuse - igal fotograafil on nüüd võimalus näidata üht pilti ja jutustada selle juurde kuuluv lugu.


Foto: erakogu

1. Kuna ja milline oli Sinu esimene kokkupuude looduse ja loodusfotograafiaga?
Kokkupuude loodusega pärineb juba lapsepõlvest. Majale üsna lähedal asus mets ja metsa servas oli väike oja. Palju aega saigi veedetud metsas või siis kevadeti oja peal, mis oli kasvanud jõeks. Metsas oli alati tegevust, kas oli vaja ehitada onn, lonkida niisama või koguda kase- või vahtramahla. Ema ja isa olid tublid korilased ja võtsid mindki sageli oma retkedele kaasa. Looduse imetlemine ja loodusest hoolimine on meie peres alati tähtsal kohal olnud. Minu esimene fotoaparaat oli FED-3 ja ma pildistasin siis põhiliselt inimesi ja oma kodu ümbrust. Loodusest oli mõni üksik pilt. Tugeva tõuke loodusfotograafiaga tegelemiseks andsid mulle sportlikud huvid: maastikujalgrattasõit ja orienteerumine. Eriti mäletan seiklussarja Xdream öist etappi, kui sõitsime kuuvalguses kanuuga auraval jõel. Tekkis soov selliseid erilisi ja ilusaid hetki looduses jäädvustada. Peale mõnda sellist seiklust muretsesingi endale peegelkaamera ja spetsiaalsed väljasõidud loodusesse, et seda jäädvustada, aina tihenesid. See oli siis 2006 aastal.

2. Kõige vaimukam, täbaram või naljakam kogemus seoses pildistamisega?
Väiksemaid juhtumisi tuleb ikka ette. Kas ununeb mingi asi koju või astud mõnda mülkasse, kust väljasaamisega on palju tegemist. Eelmisel lumerohkel talvel kaotasin kuskile lumme natuke väsinud statiivi jala ühe osa. Aga vast kõige õnnelikumast õnnetusest mõne sõnaga pikemalt. Olin rabas panoraamvõtteid tegemas ja läksin pärast rabajärvedest lähivõtteid tegema. Sadas kuldset vihma. Kükitasin tükk aega kompositsiooni, särisid ja avasid sättides kui äkki kuulsin, et üks lind lendab madalalt üle minu. Haarasin fotoka statiivilt ja tõusin kiiresti püsti. Pilt läks korraks mustaks ja jalad nõrgaks. Põlvili kukkudes käis veel peast läbi mõte, et saabki koos fotokaga teostada sügissupluse rabajärves. Ime kombel jäin objektiivipidi lauka ääres kasvavasse turbasamblasse kinni ja õnnestus ära hoida kõige hullem. Kiiresti eemaldasin fotokast aku. Korjasin kola kokku, kallasin kummikutest vee välja, tormasin autosse ja kodu poole. Kodus avastasin hämmeldusega, et vesi polnud filtrist kaugemale jõudnud ja tehnika töötab siiani suurepäraselt.

3. Milline teema köidab loodusfotograafias kõige enam?
Mind köidab loodus tervikuna. Nii väiksemad kui suuremad olendid, taimed ja puud. Teadmiste kasvuga märkab looduses järjest väiksemaid detaile. Alguses huvitasid loomad ja nende käitumine. Aastate jooksul kerkib mõni teema esile ja teine langeb jälle tahaplaanile. Näiteks eelmisel aastal hakkasin huvi tundma orhideede vastu. Orhideede otsimisel ja jäädvustamisel valdas mind üllatus, sest seal kus ma pidasin “jahti” loomadele, kasvas kraavipervedel, lagendikel ja metsa all 4-5 sorti erinevaid orhideesid. Siis ma mõtlesin, et kus mu silmad varem olid, et neid märganud.

4. Milline asi peab kindlasti fotokotis olema, kui pildistama lähed?
Pildistama minnes on alati väga oluline meeles pidada, et aparaadil oleks aku täis laetud ja mälukaart sees. Varustus oleneb suuresti sellest, mida ja kui kauaks ma pildistama lähen. Kui on ees pikk päev ja teemad võivad ulatuda seinast seina, siis võtan kaasa kogu varustuse ja lisaks veel võileivad ja joogi. Aga kui plaanis midagi konkreetset pildistada, siis kaasa vastav objektiiv, distantspult ja statiiv. Üldiselt püüan võimalikult vähe asju kaasas vedada.

5. Kõige parem päevaaeg, aastaaeg, valgus ja koht pildistamiseks?
Igal aastaajal on omad võlud. Vast ainult november on kujunenud selliseks kuuks, kus kõige vähem pildistan. Eelmise aasta talv meeldis mulle väga oma vaheldusrikkusega: paksu härmatise, krõbeda külma ja piltilusa ilmaga. Meeldib kevad, kui esimesed rohelised rohulibled tärkavad ja loomad tulevad metsast lagendikele nendega maiustama. Kõige parem on valgus varahommikuti. Loodus on värske ja värvid tulevad eriti hästi esile. Enamus pilte pärineb siiski õhtuse valguse ajast, sest õhtuse inimesena on see minu jaoks palju mugavam aeg.

6. Unistuste pilt näeks välja milline?
Karge hommikuse päikesetõusu ajal emakaru koos poegadega limpsivad auravast jõest vett. Ma kujutan, et karu kohtamine metsas niisamagi juba päris terav elamus.

7. Põnevaim avastus siiani Eesti looduse kohta?
Eesti looduse liigirikkus, imelised rabad ja metsad. Eriliselt tooksin esile hommikused rabad, mis on mattunud uttu ja esimesed päikesekiired tungivad läbi selle.

Pilt ja pildilugu


Läksin talvist Keila juga uudistama. Väljas oli vast 20 kraadi kandis külma. Märkasin jõe ääres kopra tegevusjälgi. Mõtlesin, et neid on ennegi küll ja küll nähtud, aga kobrast ennast pole veel näha õnnestunud. Siis mõne hetke pärast nägin tumedat kogu enda poole ujumas. Viskasin ennast kõhuli, vahetasin kiiresti objektiivi ja jäin vaatama, kuidas ta minu poole tuleb. Ujus mulle üsna lähedale ja hakkas ennast jää peale vinnama. Näris natuke lepaoksi ja kiirustas siis vette tagasi. Kiirustamise põhjuseks oli lähenev 3-liikmeline loodushuviliste seltskond, kes omavahel vestlesid. See oli selline täiesti ootamatu ja tore kohtumine kopraga.

Rohkem pilte ja lugusid: http://www.mvloodusfoto.eu/

NB! Viimaseid päevi on Kuressaares üleval Marguse fotonäitus, mis on pühendatud Eesti looduskaitse sajandale sünnipäevale.

Taavid Mikomägi: noore looduspiltniku seitsme küsimuse vastused

Teise 7vaadet noorlooduspiltniku küsimustele vastas Taavid Mikomägi(sünd 1996.aasta).

1)Miks otsustasid hakata tegelema looduse pildistamisega?

Looduse pildistamine tuli nii loomulikult koos metsas chillimisega, et ei teagi, miks ma just nii otsustasin. Ilmselt, et tahtsin tükikest loodust endaga kaasa haarata ja seda koguaeg enda lähedal hoida.

2)Keda või mida Sa loodusest otsid?

Loodusesse lähen ma viimasel ajal põhiliselt otsima rahu, linnu sirinat ja puude kohinat.

Kui aga minna loodusesse pildistama, siis otsin põhiliselt loomi ja linde. Kõige suurem kohtumissoov on mul millegi pärast rebastega, nad on kuidagi sümpaatsemad kui teised. Ei tea, kas mulle ainult tundub või tõesti tekib neil ka inimese vastu mingi aja jooksul teatud usaldus. Selle mõnusa usaldatud olemise tunde tõttu lähengi kaameraga esimesena rebaste meelispaiku külastama, vahel isegi kohtume seal.

3)Kas Sinu pildid on leidnud ka mõnel konkursil tunnustust?

Minu pidid on juba päris mitu aastat saanud tunnustust LAF-il.

4)Mis Sulle looduse juures meeldib?

Looduse juures on minu arvates kõik mõnus, ainult, et sääski võiks suvel vähem olla. :) Metsas ja üleüldse looduses olles saab võtta rahulikult ja niisama ümbrust nautida, seda mujal enam eriti teha ei saa. Looduses võib isegi juhtuda, et tuleb mõni kirju lind või karvane loom sind tervitama ja kui eriti hästi läheb, lubab ta end veidi kauem imetleda ning ka oma tegemisi lasta jälgida. Kui see juhtub, teeb see terve päeva rõõmsaks.

5)Jutusta palun meile enda eredamast looduselamusest.

Uhh... eredaid mälestusi on palju. Kuid arvatavasti suurim elamus oli päeval, mil läksin taas, kaamera käes, uhkelt rebaseid pildistama. Suureks üllatuseks oli ühest kutsikast juba kaks saanud ja neil juba tegevust jätkus. Esialgu nad magasid ühel mõnusal heinapallil, sest sealt ju vaade nagu kullil. Kuid kaua sa ikka magada jõuad, glamuuri on vaja. Niisiis läksid nad tülli ja kogu mürgli käigus kukkusid veel heinapalliltki maha. Samal ajal olin mina juba pea 50m lähemale jooksnud ja end põllule päikest võtma visand. Rebased aga juba toibusid ja hakkasid keksu ja peitust mängima. Peagi läks mäng tagaajamise peale üle. Mina muidugi tegin järjest elevusest värisevate kätega pilte. Samal ajal muutus kutsikatel tagaajamine aina kiiremaks ja kiiremaks. Joosti nii paremale kui vasakule. Lõpuks aga tuldi otse minu peale, tuldi ja tuldi, seisma ei jäädud, pigem anti juurde. Lõpuks kui nad juba kuskile 5 m peale olid ilmund ei pidanud minu närvid vastu, otsustasin objektiivi püsti tõsta, et pääseks vähem dramaatiliselt. Nii läkski, tagaaetav sai minu olemasolust aru ja seega kokkupõrge jäi olemata, kuid mälestus sellest jäi. Ma arvan, et saan öelda, et need 5 sekundit olid mul kõige uhkemad sekundid looduses.

Õnneks rebased mulle pikka viha ei pidanud ja juba õhtuks tuldi samasse kohta tagasi.

6)Milline võiks välja näha paik, kus võiksid teha enda parimad loodusfotod.

Arvan, et parim paik fotosid teha ongi see sama mets, kus olen harjunud käima. See mesatukk pole kuigi suur, kuid seal elavad mulle tuttavad metskitse kari, rebaste urg ja hiireviu pesa. Rohkem polegi vaja.

Kuid ulmelisem mõte on järgmine: Venemaa loodus on midagi erakordset ja seal pilte teha on mul väike unistus olnud juba päris pikalt, kuid see on jah juba ulme.

7)Mis plaanid on Sul tulevikus seoses loodusfotograafiaga?

Plaane tulevikuks konkreetselt polegi, tahaks lihtsalt rohkem looduses käia ja rohkem pilte teha, millega ise rahul oleksin.

Kunagi võiks hakata ka kogu see fotograafia lugu tagasi teenima, kuid seegi on esialgu ulmeline mõte. :)

Foto: Taavid Mikomägi, pealkirjaga "Mmm...talv"

Need, kes jäävad

Kured läevad, kurjad ilmad. Haned läevad, hallad ilmad. Luiged läevad, lumi tuleb. Võib jääda mulje nagu lendaks kõik linnud Eestimaalt karge talve kartuses minema, kuid nii hull see lugu õnneks pole. Meil on olemas ka need linnud, kelle häält on võimalik kuulda isegi talvel. Need, kes jäävad.
Üheks sääraseks linnuks on pasknäär. Kirju lind, kelle sulestikus peituvad pealekauba ka meie lipuvärvid. Kuid see teadmine pasknääri elu kergemaks ei tee, talvevarusid peab ikkagi koguma. Tema talvine saatus sõltubki paljuski sügissaakide kogutud hulgast. Põhiliselt kuuluvad tarbimiseks korjatud ning siis ka peidetud tammetõrud. Tammetõrusid võivad pasknäärid korjata ja seejärel ära peita tuhandeid. Muidugi ei jää kõik peidukohad meelde ja ka talvel otsides ei pruugi paksu lume alt peiduurkaid koheselt üles leida, sellepärast võimegi kohata tammepuid kasvamas paikades, kus kõrvalseisvaid tammesid ei leidu.
Talvel kulub põhiline energia muidugi toidu otsimisele ja tihtipeale külastatakse ka väikeste salkadena linnusõpradest inimeste poolt väljapandud linnusöögimajasid. Kui rasvapallid on nõrgalt kinnitatud, siis ei näe pasknäärid mingit muret nende kaasavedamises. Samuti ei jaga pasknäärid just kõige parema meelega toitu liigikaaslastega, väiksematest lindudest rääkimata.
Pasknäär on suhteliselt inimpelglik ja ettevaatlik lind, kuid harakast ehk pisut julgem. Suur tormaja ta ka pole, seega istub tihtipeale valvsal pilgul, peasuled turris kusagil põõsavarjus, oodates esimest ettejuhtuvat turvalist momenti talle huvipakkuva objekti vallutamiseks. Algaja linnuvaatleja võivad nad oma hiireviu imiteerimisega ära petta, vahest ka teised linnud. Kuid ega pasknäär ühe häälitsusega ei piirdu, vaid tema repertuaaris leidub kõiksuguseid kraaksatusi ja vilistamisi. Ainult vahest oskab ta vaiki olla.
Kui aga on soov enda linnusöögiplatsil näha peale pisemate lindude ka pasknäärisid, siis mingit erilist toitu neile riputama või puistama ei pea. Söövad nad kõike seda, mida ka väiksemad linnud. Muidugi võib lisada ehk sügisel korjatud tammetõrusid, mis kaovad hirmuäratava kiirusega. Kui toita lindusid, siis suhteliselt mitmekesise toiduvalikuga ja tuleb endale ka teadvustada, mis ei sobi lindudele söömiseks.

Maris Pedaja seitsme noorpiltniku küsimuse vastused

Tere looduse- ja fotosõbrad!

Alates tänasest kuni määramata ajani hakkab 7vaadet leht avaldama küsimus-vastus laadis sissekandeid Eesti noorlooduspiltnikke kohta. Oleme koostanud noortele teistmoodi küsimused, kui need on täiskasvanutel. Esimene 7vaadet noorpiltniku küsimustele vastas Maris Pedaja(sünd 1996). Marisele meeldib reisida ja otsida kaamerasse teistmoodi võttenurki. Pikemalt saate lugeda allpool.

Head järelkasvu- Eesti loodusfoto!

1.Miks otsustasid looduse pildistamisega tegelema hakata?

See otsus ei tekkinud tahtlikult, see on ajapikku kujunenud välja viimase kahe aasta jooksul. 12-aastaselt sain oma esimese kaamera ning tassisin seda igale poole kaasa. Kaadrid tulid ebakvaliteetsed ning ilma kindla mõtteta. 13-aastaselt hakkasin lugema fotograafiaraamatuid ja -ajakirju, samuti proovisin oma töid erinevatele võistlustele saata. Väga tihti läks ka hästi. Ilmselt siis avastasingi, et just loodust on eriti mõnus ja südamelähedane pildistada.

2.Keda või mida Sa loodusest otsid?

Head valgust, õiget hetke ja ebatavalist võttenurka.

3.Kas Sinu tehtud pildid on leidnud ka mõnel konkursil tunnustust?

Jah. 2010. aastal osalesin ma üsna vähestel fotokonkurssidel, ent neist enamuses saavutasin ka midagi. „Looduse Aasta Fotol“ tunnustati minu töö. Järgmisena sain esimese koha „Elu on kino“ konkursil (mis küll kahjuks pole loodusega seotud). Möödunud sügisel sain kolmanda koha „Märka mind!“ konkursil. „Young Photographer Of the Year“ konkursil jõudis mu töö esimese 24 hulka, mis enda meelest on ka väga hea saavutus.
Peale selle on mulle kirjutatud ka teiselt poolt maakera ning palutud luba piltide avaldamiseks, see on alati nii armas olnud.

4.Mis Sulle looduse juures meeldib?

Mulle meeldib see, et loodus on nii mitmekülgne ja omanäoline, samuti on see pidevas muutumises. Põhimõtteliselt saab samast kohast teha lõpmatult palju erinevaid kaadreid. Samas püsivad lilled ja maastikud paigal, nii saab rahulikult oma kaamerat sättida ja erinevaid nurki otsida.

5.Jutusta palun meile enda eredamast looduselamusest.

Esimesena meenub talvine Otepää. Olime trennilaagris, kuhu muidugi oma peegelkaamerat kaasa ei julgenud võtta. Nagunii poleks pildistamiseks aega olnud. Hommikul alustasime varakult trenniga, põhiliselt suusatasime. Kolmas talvehommik oli lihtsalt nii ilus. Taevas oli heleroosa, sinna sekka oli segatud tumeroosasid triipe. Kõikjal hõljus udu ning härmas puud nägid sellel saarekesel keset jäätunud järve lihtsalt fantastilised välja. Oleks tahtnud end kaamera koju jätmise tõttu maha lüüa.
Muidugi on neid eredaid hetki veel olnud.

6.Milline võiks välja näha paik, kus võiksid teha enda parimad loodusfotod?

Paik nr 1: mõni udusse mattunud Eesti raba/mets.
Paik nr 2: välismaa, sinna alla läheksid siis Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Taani, Norra, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Jaapan, Austraalia, Hawaii jne. Mulle tohutult meeldib reisida.

7.Mis plaanid on Sul tulevikus seoses loodusfotograafiaga?
Eesmärk nr 1: oodata ära Valge ja Soe Aeg ning siis kõvasti pilte teha.
Natuke tõsisem eesmärk nr 2: lõpetada väga edukalt põhikool ja gümnaasium, teha ära keeletest ja välismaal ülikoolis fotograafiat õppida (eesmärk nr 2 on natuke lahtine, kuna olen piisavalt noor, et kõike saab veel sada korda ümber mõelda).

Kui palusime Marisel saata meile tema südamelähedasem jäädvustus loodusest, saime postkasti toreda kaadri pealkirjaga "Suureks kasvamine".

Foto ja autoriõigus. Teine osa

Meil on hea meel avaldada Erik Mandrelt palutud kirjutissari "Foto ja autorikaitse" teine ja ühtlasi viimane osa 7vaadet lehel.

Näidismaterjal: korrektselt märgistatud ja sõnastatud autorikaitse teade kodulehe külastajatele.

Mõned praktikas esilekerkinud küsimused:

Kas ma võin kellegi kodulehelt pilte kopeerida ja kasutada oma kodulehel?

Teise isiku kodulehelt fotode kopeerimine ja kasutamine oma kodulehel ei lähe teose vaba kasutamise erandi alla ning selline tegevus hõlmab endas nii reprodutseerimise kui ka üldsusele kättesaadavaks tegemise õiguse kasutamist, milleks on vaja kindlasti küsida foto autorilt luba. Ilma loata fotode kopeerimine ja kasutamine oma kodulehel rikub autori varalisi õigusi ja on süütegu, mis toob kaasa vastutuse.

Kuidas takistada omavolilist pildikasutust?

Üldiselt on nii, et kui foto on juba kord Internetis kättesaadavaks tehtud, siis on raske kontrollida selle edaspidist kasutust. Kui eesmärk on fotosid üldsusele näidata, siis oleks soovitav varustada iga foto autorile viitava vesimärgistusega. Lisaks on võimalus kasutada erinevaid programmilisi lahendusi, mis takistavad foto kopeerimist, kuid nende efektiivsus on võrdlemisi madal. Parim kaitsevahend on hoida silmad lahti ja õigusrikkumise tuvastamisel kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

Kas YouTube keskkonnas erinevatest piltidest koostatud slaidiesitlused on seaduslikud?

Juhul kui slaidiesitluse koostaja ja selle YouTube`i üleslaadija on ise fotode autor, siis on selline tegevus igati kooskõlas autoriõigustega. Kui aga slaidiesitluses kasutatakse kolmandate isikute poolt tehtud fotosid, peab sellise slaidiesitluse üldsusele kättesaadavaks tegemiseks (YouTube`i üleslaadimiseks) olema iga foto autori luba. Lisaks kui soovitakse slaidiesitluses kasutada muusikat, tuleb selleks saada luba muusikateose autoritelt ja fonogrammitootjalt, va juhul kui muusikateose autori surmast on möödunud rohkem kui 70 aastat ja fonogrammidelt, mis on salvestatud rohkem kui 50 aastat tagasi.

Tekst: Erik Mandre

Lisaallikad:

Autoriõiguse seadus
Intellektuaalomandi infoportaal: www.autor.ee

Foto ja autoriõigus. Esimene osa

Meil on hea meel avaldada Erik Mandrelt palutud kirjutissari "Foto ja autoriõigus" esimene osa.

Autoriõiguse seadus kaitseb fotosid kui fotograafiateoseid, eeldusel, et foto on originaalne. Viimane tähendab, et fotograafiateos peab olema autori enda intellektuaalse loometöö tulemus – foto ei tohi olla üks-ühele kopeeritud või äratuntavalt sarnane juba olemasolevate fotograafiateostega. Väga oluline on teada, et foto kaitstust autoriõigusega eeldatakse ehk kui me näeme Internetis mõnda fotot, mida me sooviksime kasutada, peame me eeldama, et antud foto on kaitstud autoriõigusega ja selle kasutamiseks on vaja saada foto autorilt luba. Kui keegi soovib vaidlustada teose kaitstust autoriõigusega (leides näiteks, et foto ei ole originaalne), siis on vaidlustaja kohustus tõestada, et vastav foto ei ole autoriõigusega kaitstud.

Nii nagu teistele autoriõigusega kaitstud teostele, tekib autoriõigus ka fotole automaatselt, selle loomise hetkest. Autoriõiguste tekkimiseks ei ole vaja täita mingeid formaalsusi – seadus ei nõua autoriõiguste tekkimiseks teoste registreerimist, deponeerimist jm formaalsuste täitmist. Seega nagu me oleme jäädvustanud mingi hetke fotona, on meist automaatselt saanud selle foto autor ja sellele fotole laieneb autoriõiguslik kaitse. Foto kvaliteet, eesmärk, väärtus jms ei oma autoriõigusliku kaitse seisukohalt mingit tähtsust. Autoriõigused fotole kehtivad kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast autori surma. Autori surma korral lähevad autoriõigused üle tema pärijatele.

Teose (sh foto) autoril tekivad nii isiklikud kui varalised õigused oma teosele.

Isiklikeks õigusteks on õigus teose autorsusele (õigus esineda üldsuse ees foto loojana), õigus autori nimele (õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi foto kasutamisel), õigus teose puutumatusele (õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel fotos endas, tema pealkirjas või autorinime tähistuses muudatusi), õigus teose lisadele (õigus lubada lisada oma fotole teiste autorite teoseid), õigus autori au ja väärikuse kaitsele (õigus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi fotos, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema fotole antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust), õigus teose avalikustamisele (õigus otsustada, millal foto on valmis üldsusele esitamiseks), õigus teose täiendamisele (õigus oma avalikustatud fotot täiendada ja parandada), õigus teos tagasi võtta (õigus nõuda foto kasutamise lõpetamist) ning õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. Viimase kolme õiguse teostamine toimub mõistagi autori enda kulul.

Autori isiklikke õigusi iseloomustab nende autori isikust lahutamatus ehk need õigused ei ole üleantavad ehk loovutatavad – isiklikke õigusi ei saa müüa. Küll aga võib isiklikke õigusi litsentsida.

Autori varalisi õigusi saab autor nii loovutada (müüa) kui ka litsentsida. Autori varaliste õiguste sisuks on ainuõigus lubada ja keelata teose kasutamist. Varalisteks õigusteks on muuhulgas õigus teose reprodutseerimisele (foto kopeerimine), õigus teose levitamisele (nt foto kasutamine müüdavas kalendris, raamatus), õigus teose eksponeerimisele (nt foto näitamine kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil), õigus teost üldsusele kättesaadavaks (nt foto kasutamine Internetis).

Üldreeglina saab fotot teine isik kasutada ainult autori poolt antud loa alusel. Autoriõiguse üldprintsiibiks on, et kõik, mis ei ole autori poolt sõnaselgelt lubatud - on keelatud. Sellest tuleneb ka autoriõiguste võrdlemisi absoluutne iseloom. Siiski on autori varalistesse õigustesse sissetoodud erandeid, mis piiravad teatavatel juhtudel autori õigusi oma loomingule. Nendeks on autoriõiguse seaduses sätestatud teose vaba kasutamise erandid.

Fotot võib ilma autori eelneva nõusolekuta kasutada ainult seaduses ettenähtud juhtudel ja tingimustel. See puudutab eelkõige füüsilise isiku õigust teha isiklikuks otstarbeks fotost koopia (nt salvestada teise isiku kodulehelt mõni meelepärane foto oma arvutisse). Samuti on lubatud foto autori nime, foto pealkirja ja avaldamisallika äranäitamisel foto kasutamine illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Fotode vaba kasutamise puhul tuleb silmas pidada, et foto autoril on alati õigus vaidlustada foto vaba kasutamise juhtu, kui ta leiab, et see on vastuolus foto tavapärase kasutamisega või kahjustab põhjendamatult tema kui autori seaduslikke huve.

Juhul kui autoriõigusi rikutakse (fotot kasutatakse ilma autori loata või rikutakse foto vaba kasutamise reegleid), siis on autoril õigus nõuda foto kasutamise kohest lõpetamist ja sellise kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist.

Tekst: Erik Mandre

Näidismaterjal: selline käitumine on välistatud, kui üks lisab ilma luba küsimata oma kodulehele teise inimese loomingut!

Lisaallikad:

Autoriõiguse seadus
Intellektuaalomandi infoportaal: www.autor.ee